Raamatupidajate täiendõpe

Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7)
27.-31. märtsini 2017 kl 10.00-15.15 Endla t 4 Projektieksperdi õppeklassis

Esmaspäev, 27. märts
TÖÖÕIGUS PRAKTIKAS
Koolitusel räägitakse lahti Töölepingu seaduse ja selle rakendamise valupunktid; antakse näpunäiteid töölepingu sõlmimise, muudatuste tegemise ja ülesütlemise kohta. Räägitakse, millised on sagedamini üleskerkivad probleemid ja kuidas neid lahendada. Palju näiteid töövaidluskomisjonide tööst ja kohtupraktikast.
1. Töötasu kokkulepped lepingus
a. Mida toob kaasa säte „ tööandjal on õigus maksta lisatasu…”
b. Tasu maksmine eritingimustes
c. Millal saab töötaja nõuda keskmist töötasu, väites, et talle ei anta tööd
d. Mis saab siis, kui tööd kogu tööajaks ei jätku
e. Kuidas ja kas anda vaba aega „oma asjade ajamiseks”
2. Puhkuste ajakava, kuidas kajastada vanemapuhkused, õppepuhkus
a. Millal maksta puhkusetasu, kuidas seda arvutada?
7. Kuidas peab tööandja reageerima töötajapoolsele rikkumisele?
8. Mille eest ja millises määras vastutab rikkumiste eest töötaja
a. Kuidas kahju hüvitamist nõuda/töötasust kinni pidada
9. Töölepingu lõppemine
a. Etteteatamise kohustus sõltuvalt alusest
b. Korraline vs erakorraline ülesütlemine
c. Nõuded ülesütlemisavaldusele
d. Kuidas reageerida töötajapoolsele töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusele
e. Tööandja võimalused leping erakorraliselt üles öelda, sh.
– koondamise protseduurid
– töötajapoolse rikkumise vormistamine
f. Millised on tagajärjed, kui pooled „lepivad kokku” koondamises või lepingu lõpetamises töövõime vähenemise tõttu?
g. Kuidas/kas öelda tööleping üles rasedaga, lapsehoolduspuhkusel oleva, ajutiselt töövõimetu/puhkusel oleva/ põhjuseta puuduva töötajaga
h. Missuguseid hüvitisi peab tööandja maksma või milliseid on ta õigustatud nõudma lepingu lõppemisel?
10. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine
a. Tähtajad, võimalikud nõuded
b. Kuidas toimida, kui töötaja on lepingu erakorraliselt üles öelnud, aga tööandja arvates alusetult?
c. Mida ja kuidas vastata TVK-le või kohtule; kompromissi saavutamine?
Teemade „illustreerimiseks” näited TVK tööst ja kohtupraktikast, sh.olulised Riigikohtu lahendid.

Lektor: HELVE TOOMLA, jurist, konsultant tööõiguse alal

Teisipäev, 28. märts
JUHTIMIS- JA KULUARVESTUS NING EELARVESTAMINE
Ettevõtte edu sisenditeks on teadlikult tehtud strateegilised otsused ja efektiivsed protsessid. Tõhus juhtimis- ja kuluarvestussüsteem võimaldab analüüsida ressursside kasutamist ja tegevusprotsesside osi, kitsaskohtade tekkepõhjuseid ning keskenduda väärtust loovatele tegevustele. Tutvustame majandusarvestussüsteemi ülesehitust, struktuuri ja tugimudeleid, mida rakendatakse nii oleviku kirjendamisel kui tuleviku planeerimisel (eelarvestamisel).
Koolituspäeva kestel töötame erinevate tugimudelitega excelis. Palun võtke sülearvutid kaasa.

– finants- juhtimis- ja kuluarvestuse seose
– muutuv, otsene, kaudne ja perioodikul
– kulukoht, tegevus, kulukandja, kulukäiturid
– juhtimisarvestuse tugimudelid
– piirkasum(jääktulu), tasakaalupunkt rahas ja ühikutestandardkulu ja muud meetodid tootmisvarude omahinna määramisel
– tegevuspõhine arvestus (ABC, ABB) – toote, kauba või teenuse lõplik omahin
– integreeritud ABC/EVA mudel

Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, autor, õppejõud, endine Raamatupidamise Toimkonna esimees 1993-2001, IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991

Kolmapäev, 29. märts
JUHTIMISARVETUS JA INVESTEERIMISOTSUSED
Selleks, et konkurentsivõimet säilitada või tõhustada tuleb investeerida – inimestesse, protsessidesse, seadmetesse ja tegevustesse. Investeering on majanduslikult õigustatud, siis ja ainult siis, kui see osaleb tasuvuse suurendamisel/säilitamisel ja loob või säilitab väärtust.   Investeerimisotsuse langetaja keskseteks küsimusteks on – milliseid meetodeid ja kriteeriume rakendada investeerimisotsuste langetamisel ja kuidas hinnata investeeringute mõju tulevaste perioodide tasuvusele, rahavoogudele ja jätkusuutlikkusele?

Koolituspäeva kestel töötame erinevate tugimudelitega excelis. Vajalik sülearvuti.
– investeerimisotsuste tugimudelid
– rahadusteoreetiline lähenemine
– raha aegväärtus – nüüdisväärtus, tuleviku väärtus, annuiteet
– investeerimisotsuste kriteeriumid – väärtuse loomise kontekstis
– diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusaeg, kasumiindeks
– sisemine intressimäär ja puhas nüüdisväärtus
– investeerimisotsused ja rahandusalased truismid

Lektor: Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, autor, õppejõud, endine Raamatupidamise Toimkonna esimees 1993-2001, IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991

Neljapäev , 30. märts
MAKSUD
Viimase paari aasta jooksul on käibemaksuseaduses tehtud olulisi muudatusi, mis enamasti tingitud käibemaksu direktiivi muudatustest. Lisaks on Eesti käibemaksu direktiivis lubatud piiranguid meie käibemaksuseadusesse üle võtnud. Näiteks seoses sõiduautode sisendkäibemaksuga ja alates 01.01.2017 metallitoodete maksustamise erikorra rakendumisega. Tulumaksu seaduse muudatused puudutavad dividendide ja erisoodustuste maksustamist, samuti maksuvaba tuluga ja tulust tehtavate mahaarvamistega seotud muudatusi . Täiendatud on ka sotsiaalmaksuseadust

Käsitletavad teemad:

• Sõiduautode soetamise ja kasutamise kulude sisendkäibemaks
  • Omatarbe mõiste muudatused
  •  Elektrooniliste teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste maksustamine
  •  Metallitoodete maksustamise erikord
  •  0% määraga kaupade ja teenuste maksustamise muudatused ning käibemaksuvabastustõend
  •  Maksukohustuslasena registreerimise piirmäära muudatus
  •  Käibedeklaratsiooni lisa ja sellega seotud probleemid
  •  Sisendkäibemaksu korrigeerimine
  •  Impordi käibemaksu deklareerimine käibedeklaratsioonis
  •  Dividendide maksustamise muudatused
  •  Töölähetuste kulud ja maksustamine
  •  Renditulu ja litsentsitasu
  •  Litsentsitasu maksustamise muudatused maksulepingutes
  •  Residendist füüsilise isiku tulust tehtavad mahaarvamised ja piirangud
  •  Koolituskulude mahaarvamise piirangud
  •  Lepingulise investeerimisfondi tulu maksustamine
  •  Dividendide maksustamise muudatused
  •  Erisoodustuste maksustamise muudatused
  •  Haigushüvitiste sotsiaalmaksuga maksustamise muudatus
  2016. aasta algusest kehtib terve rida tulumaksu ja käibemaksu muudatusi. Sõiduautode kasutamine ja sellega seotud maksud on toonud kaasa palju keerulisi maksustamise nüansse, millest arusaamiseks on vaja uurida põhjalikult juhendmaterjale ja näiteid. Uuest aastast hakkab kehtima uus elektrooniliste teenuste maksustamise kord, mille kohta on suur hulk õigusakte ja selgitusi, kusjuures üks keerulisemaid probleeme on kliendi asukoha kindlakstegemine. Üle 1000euroste tehingute deklareerimine tekitab hulgaliselt küsimusi.

Lektor: VIRVE ARU Rödl& Partner OÜ maksukonsultant

Reede 31. märts
FINANTSANALÜÜS JA -JUHTIMINE
Ettevõtte edu väljendub tema finantsnäitajates, finantssihtide saavutamises ja rahavoogudes. Edu hindamine, varem langetatud otsuste mõju analüüs ja väärtuse loomine on lahutamatud osad juhtimisprotsessist. Raamatupidamise andmebaas on ettevõte mälu, mis aitab meil kaardistada ettevõtmise kitsaskohti ja vabaduskraade. Keskendume nendel suhtarvudel, mida rakendatakse finantsjuhtimise eesmärgil – hetkeseisu kaardistamisel ja tuleviku finantssihtide määramisel. Seostame kasumit, tasuvust ja vabu rahavoogusid konkreetsete tegevuste ja otsustega. Tutvustame näidete abil rusikareegleid ja rahandusalaseid truisme, mis võivad osutada määravaks ettevõtte jätkusuutlikkusele

– staatilised ja dünaamilised likviidsusnäitajad
– käibekapitali tõhususe näitajad
– kapitalistruktuur ja kapitali kaalutud keskmine hind
– kasumimarginaalid
– varade ja omakapitali tasuvus
– vabad rahavood ja rahavoogudel põhinevad näitajad
– investeeritud kapitali tootlikkus ja kapitali hind

Lektor: MAIRE OTSUS-CARPENTER vandeaudiitor, Finantsinspektsiooni regulatsioonide ja aruandluse divisjoni spetsialist, Eesti Audiitorkogu liige 1994. aastast

Õpiväljundid:

1. Tunneb Raamatupidamise seadust ja Raamatupidamise Toimkonna juhendeid (RTJ) ning muudes normatiivaktides väike- ja keskettevõttele sätestatut;
2. Oskab koostada raamatupidamise põhiaruandeid, võttes aluseks kirjendatud ja dokumenteeritud majandussündmused;
Tunneb finantsanalüüsi ja finantsjuhtimise aluseid;
3. Oskab kaardistada ettevõtte finantsseisu ja määrata tuleviku finantssihte;
4. Valdab aegväärtust, diskonteerimist, sisemise intressimäära määramist, annuiteedi metoodikat jne;
5. Tunneb maksuseadusi ja neid reguleerivaid õigusakte, täidab ja esitab maksudeklaratsiooni vastavalt seadusandlusele
6. Oskab teostada analüüsi, kasutades finantsaruannete analüüsi põhimeetodeid;
7. Oskab kasutada finantsarvestuse jaoks lubatud kuluarvestuse meetodeid, lähtudes majandusüksuse eripärast;
8. Oskab finantseelarveid (sh eelarvestatud finantsaruandeid) lähtudes majandusüksuse eripärast;
9. Oskab luua kuluarvestuse süsteemi ettevõttes;
10. Tunneb tööseadusandlust.

Lõpetanu teadmised ja oskused vastavad kutsestandardile – vanemraamatupidaja tase 6

Koolituse maht on 30 akadeemilist tundi auditoorset tööd.
Kursus lõpeb testiga. Osavõtjad saavad tunnistuse