Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7)
30.oktoober-3.november 2017 kl 10.00-15.15  Endla t 4 Projektieksperdi õppeklassis

Sihtrühm: raamatupidajad, finantsjuhid, ettevõtete juhid, raamatupidaja kutsetunnistuse taotlejad
Eesmärk: Koolitus hõlmab kõiki põhilisi raamatupidaja töös vajalikke valdkondi. Toimunud muudatused saab kätte ühest kohast ja korraga. Soovitav läbida igal töötaval raamatupidajal 2-3 aasta tagant.
Lisaks ootame kõiki raamatupidaja assistent I kutse omanikke (raamatupidaja tase 5 )juhtimisarvestuse moodulit kuulama ja seejärel eksamile minema

Esmaspäev 30. oktoober
FINANTSANALÜÜS JA -JUHTIMINE

Ettevõtte edu väljendub tema finantsnäitajates, finantssihtide saavutamises ja rahavoogudes. Edu hindamine, varem langetatud otsuste mõju analüüs ja väärtuse loomine on lahutamatud osad juhtimisprotsessist. Raamatupidamise andmebaas on ettevõte mälu, mis aitab meil kaardistada ettevõtmise kitsaskohti ja vabaduskraade. Keskendume nendel suhtarvudel, mida rakendatakse finantsjuhtimise eesmärgil – hetkeseisu kaardistamisel ja tuleviku finantssihtide määramisel. Seostame kasumit, tasuvust ja vabu rahavoogusid konkreetsete tegevuste ja otsustega. Tutvustame näidete abil rusikareegleid ja rahandusalaseid truisme, mis võivad osutada määravaks ettevõtte jätkusuutlikkusele.
• staatilised ja dünaamilised likviidsusnäitajad
• käibekapitali tõhususe näitajad
• kapitalistruktuur ja kapitali kaalutud keskmine hind
• kasumimarginaalid
• varade ja omakapitali tasuvus
• vabad rahavood ja rahavoogudel põhinevad näitajad
• investeeritud kapitali tootlikkus ja kapitali hind
Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991.

Teisipäev, 31. okoober
JUHTIMIS- JA KULUARVESTUS NING INVESTEERIMISOTSUSED
Ettevõtte edu sisenditeks on teadlikult tehtud strateegilised otsused ja efektiivsed protsessid. Tõhus juhtimis- ja kuluarvestussüsteem võimaldab analüüsida ressursside kasutamist ja tegevusprotsesside osi, kitsaskohtade tekkepõhjuseid ning keskenduda väärtust loovatele tegevustele. Tutvustame majandusarvestussüsteemi ülesehitust ja struktuuri, mida rakendatakse nii oleviku kirjendamisel kui tuleviku planeerimisel (eelarvestamisel).
Koolituspäeva rõhuasetus on tugimudelitel, mida tuleks erinevates olukordades rakendada müügimahtude määramisel, hinnakujundamisel ning investeerimisotsuste langetamisel.
• finants- juhtimis- ja kuluarvestuse seosed
– muutuv, otsene, kaudne ja perioodikulu
– jääktulu (piirkasum), tasakaalupunkt rahas ja ühikutes
– kulukoht, tegevus, kulukandja, kulukäiturid
– standardkulu ja muud meetodid tootmisvarude omahinna määramisel
– tegevuspõhine arvestus – toote, kauba või teenuse lõplik omahind
• investeerimisotsuste tugimudelid
– raha aegväärtus – nüüdisväärtus, tuleviku väärtus, annuiteet
– investeerimisotsuste kriteeriumid – väärtuse loomise kontekstis
– diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusaeg, kasumiindeks
– sisemine intressimäär ja puhas nüüdisväärtus
– investeerimisotsused ja rahandusalased truismid
Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991.

Kolmapäev, 01. november

VARADE JA KOHUSTUSTE ÕIGE JA ÕIGLANE KÄSITLEMINE

Koolituspäeval keskendume nendel varade ja kohustuste koostisosadel, mille õige ja õiglane mõõtmine ja kajastamine nõuab majandustehingute majandusliku sisu analüüsi ja rahandusalaseid teadmisi. Raamatupidamisarvestuse ja rahanduse puutepunktide arvu arvesse võttes tuleb vanem- ja juhtivraamatupidajal vallata aegväärtust, diskonteerimist, sisemise intressimäära määramist, annuiteedi metoodikat jne.
• raamatupidamisarvestuse ja rahanduse puutepunktid
– diskontomäär ja tulevaste perioodide rahavood
– pikaajalise nõude või võlgnevuse nüüdisväärtus ja edasine kajastamine
– üle/alla nimiväärtuse soetatud/müüdud võlakirja korrigeeritud maksumus
– kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramine
– kapitalirendi võlgnevuse arvestus annuiteedi meetodil
– müük-tagasirendi tehingute arvestus
– vara väärtuse testi teostamine kasutusväärtuse abil
– pikaajalise eraldise nüüdisväärtuse määramine
Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7)

Neljapäev , 02. november
 MAKSUD

Viimase paari aasta  jooksul on käibemaksuseaduses tehtud olulisi muudatusi, mis enamasti tingitud käibemaksu direktiivi muudatustest. Lisaks on Eesti käibemaksu direktiivis lubatud piiranguid meie käibemaksuseadusesse üle võtnud. Näiteks seoses sõiduautode sisendkäibemaksuga ja alates 01.01.2017 metallitoodete maksustamise erikorra rakendumisega. Tulumaksu seaduse muudatused puudutavad dividendide ja erisoodustuste maksustamist, samuti maksuvaba tuluga ja tulust tehtavate  mahaarvamistega seotud muudatusi . Täiendatud on ka sotsiaalmaksuseadust.

Käsitletavad teemad:

•   Sõiduautode soetamise ja kasutamise kulude sisendkäibemaks
•   Omatarbe mõiste muudatused ja muudatused alates 01.01.2018.
•   Elektrooniliste teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste maksustamine
•   Metallitoodete maksustamise erikord
•   0% määraga kaupade ja teenuste maksustamise muudatused ning
käibemaksuvabastustõend
•   Maksukohustuslasena registreerimise piirmäära muudatus
•   Käibedeklaratsiooni lisa ja sellega seotud probleemid
•   Sisendkäibemaksu korrigeerimine; sõiduautode sisendkäibemaksu piirangu
muudatus alates 01.01.2018
•   Impordi käibemaksu deklareerimine käibedeklaratsioonis
•   Dividendide maksustamise muudatused
•   Regulaarselt makstavate dividendide maksustamine alates 01.01.2018
•   Varjatud kasumieraldiste maksustamine 01.01.2018
•   Krediidiasutuste avansilised maksed
•   Töölähetuste kulud ja maksustamine
•   Renditulu ja litsentsitasu
•   Litsentsitasu maksustamise muudatused maksulepingutes
•   Residendist füüsilise isiku tulust tehtavad mahaarvamised ja piirangud
•   Isikliku sõiduauto parkimistasude maksustamine
•   Dividendi maksustamine füüsilise isiku puhul
•   Koolituskulude mahaarvamise piirangud
•   Lepingulise investeerimisfondi tulu maksustamine
•   Erisoodustuste maksustamise muudatused, sh sõiduautode erisoodustus alates
01.01.2018
•   Töötajate majutamise maksustamine
•   Maksusoodustuste kasutamisest teatamine
•   Seotud isikule antud laenus teatamine
•   Maksuvaba tulu alates 01.01.2018
•   Haigushüvitiste sotsiaalmaksuga maksustamise muudatus

Lektor: VIRVE ARU Rödl& Partner OÜ maksukonsultant

Reede 03. oktoober
TÖÖÕIGUS PRAKTIKAS

Koolitusel räägitakse lahti Töölepingu seaduse ja selle rakendamise valupunktid; antakse näpunäiteid töölepingu sõlmimise, muudatuste tegemise ja ülesütlemise kohta. Räägitakse, millised on sagedamini üleskerkivad probleemid ja kuidas neid lahendada. Palju näiteid töövaidluskomisjonide tööst ja kohtupraktikast.

1. Töötasu kokkulepped lepingus;
a. Mida toob kaasa säte „ tööandjal on õigus maksta lisatasu…”?
b. Tasu maksmine eritingimustes;
c. Millal saab töötaja nõuda keskmist töötasu, väites, et talle ei anta tööd?
d. Mis saab siis, kui tööd kogu tööajaks ei jätku?
e. Kuidas ja kas anda vaba aega „oma asjade ajamiseks”?

2. Puhkuste ajakava, kuidas kajastada – vanemapuhkused,   
    õppepuhkus;
a. Millal maksta puhkusetasu, kuidas seda arvutada?

 7. Kuidas peab tööandja reageerima töötajapoolsele rikkumisele?

 8. Mille eest ja millises määras vastutab rikkumiste eest töötaja?
a.  Kuidas kahju hüvitamist nõuda/töötasust kinni pidada?

 9. Töölepingu lõppemine;
a. Etteteatamise kohustus sõltuvalt alusest;
b. Korraline vs erakorraline ülesütlemine;
c. Nõuded ülesütlemisavaldusele;
d. Kuidas reageerida töötajapoolsele töölepingu erakorralise ülesütlemise
avaldusele?
e.  Tööandja võimalused leping erakorraliselt üles öelda, sh.
–  koondamise protseduurid
–  töötajapoolse rikkumise vormistamine

f. Millised on tagajärjed, kui pooled „lepivad kokku” koondamises või lepingu
lõpetamises töövõime vähenemise tõttu?
g. Kuidas/kas öelda tööleping üles rasedaga, lapsehoolduspuhkusel oleva,
ajutiselt töövõimetu/puhkusel oleva/ põhjuseta puuduva töötajaga?
h. Missuguseid hüvitisi peab tööandja maksma või milliseid on ta õigustatud
nõudma lepingu lõppemisel?

 10. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine;
a. Tähtajad, võimalikud nõuded;
b. Kuidas toimida, kui töötaja on lepingu erakorraliselt üles öelnud, aga tööandja
arvates alusetult?
c.  Mida ja kuidas vastata TVK-le või kohtule; kompromissi saavutamine?

Teemade „illustreerimiseks” näited TVK tööst ja kohtupraktikast, sh.olulised Riigikohtu lahendid.

Lektor: HELVE TOOMLA, jurist, konsultant tööõiguse alal

Õpiväljundid

1.Tunneb Raamatupidamise seadust ja Raamatupidamise Toimkonna
juhendeid (RTJ) ning muudes normatiivaktides väike- ja keskettevõttele sätestatut.

2.  Oskab koostada raamatupidamise põhiaruandeid, võttes  aluseks kirjendatud ja dokumenteeritud majandussündmused.
3.  Tunneb finantsanalüüsi ja finantsjuhtimise aluseid.
4.  Oskab kaardistada ettevõtte finantsseisu ja määrata tuleviku finantssihte;
5.  Valdab  aegväärtust, diskonteerimist, sisemise intressimäära määramist,  annuiteedi metoodikat jne;
6. Tunneb maksuseadusi ja neid reguleerivaid õigusakte, täidab ja esitab maksudeklaratsiooni vastavalt seadusandlusele;
7. Oskab teostada analüüsi, kasutades finantsaruannete analüüsi põhimeetodeid;
8. Oskab kasutada finantsarvestuse jaoks lubatud kuluarvestuse meetodeid, lähtudes majandusüksuse eripärast;
9. Oskab  finantseelarveid (sh eelarvestatud finantsaruandeid) lähtudes majandusüksuse eripärast;
10. Oskab luua kuluarvestuse süsteemi ettevõttes;
11. Tunneb tööseadusandlust.

Lõpetanu teadmised ja oskused vastavad kutsestandardile –vanemraamatupidaja tase 6.

Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7)
30.oktoober-3.november 2017 kl 10.00-15.15  Endla t 4 Projektieksperdi õppeklassis
Sihtrühm: raamatupidajad, finantsjuhid, ettevõtete juhid, raamatupidaja kutsetunnistuse taotlejad
Eesmärk: Koolitus hõlmab kõiki põhilisi raamatupidaja töös vajalikke valdkondi. Toimunud muudatused saab kätte ühest kohast ja korraga. Soovitav läbida igal töötaval raamatupidajal 2-3 aasta tagant.
Esmaspäev 30. oktoober
FINANTSANALÜÜS JA -JUHTIMINE
Ettevõtte edu väljendub tema finantsnäitajates, finantssihtide saavutamises ja rahavoogudes. Edu hindamine, varem langetatud otsuste mõju analüüs ja väärtuse loomine on lahutamatud osad juhtimisprotsessist. Raamatupidamise andmebaas on ettevõte mälu, mis aitab meil kaardistada ettevõtmise kitsaskohti ja vabaduskraade. Keskendume nendel suhtarvudel, mida rakendatakse finantsjuhtimise eesmärgil – hetkeseisu kaardistamisel ja tuleviku finantssihtide määramisel. Seostame kasumit, tasuvust ja vabu rahavoogusid konkreetsete tegevuste ja otsustega. Tutvustame näidete abil rusikareegleid ja rahandusalaseid truisme, mis võivad osutada määravaks ettevõtte jätkusuutlikkusele.
• staatilised ja dünaamilised likviidsusnäitajad
• käibekapitali tõhususe näitajad
• kapitalistruktuur ja kapitali kaalutud keskmine hind
• kasumimarginaalid
• varade ja omakapitali tasuvus
• vabad rahavood ja rahavoogudel põhinevad näitajad
• investeeritud kapitali tootlikkus ja kapitali hind
Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991.
Teisipäev, 31. okoober
JUHTIMIS- JA KULUARVESTUS NING INVESTEERIMISOTSUSED
Ettevõtte edu sisenditeks on teadlikult tehtud strateegilised otsused ja efektiivsed protsessid. Tõhus juhtimis- ja kuluarvestussüsteem võimaldab analüüsida ressursside kasutamist ja tegevusprotsesside osi, kitsaskohtade tekkepõhjuseid ning keskenduda väärtust loovatele tegevustele. Tutvustame majandusarvestussüsteemi ülesehitust ja struktuuri, mida rakendatakse nii oleviku kirjendamisel kui tuleviku planeerimisel (eelarvestamisel).
Koolituspäeva rõhuasetus on tugimudelitel, mida tuleks erinevates olukordades rakendada müügimahtude määramisel, hinnakujundamisel ning investeerimisotsuste langetamisel.
• finants- juhtimis- ja kuluarvestuse seosed
– muutuv, otsene, kaudne ja perioodikulu
– jääktulu (piirkasum), tasakaalupunkt rahas ja ühikutes
– kulukoht, tegevus, kulukandja, kulukäiturid
– standardkulu ja muud meetodid tootmisvarude omahinna määramisel
– tegevuspõhine arvestus – toote, kauba või teenuse lõplik omahind
• investeerimisotsuste tugimudelid
– raha aegväärtus – nüüdisväärtus, tuleviku väärtus, annuiteet
– investeerimisotsuste kriteeriumid – väärtuse loomise kontekstis
– diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusaeg, kasumiindeks
– sisemine intressimäär ja puhas nüüdisväärtus
– investeerimisotsused ja rahandusalased truismid
Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991.
Kolmapäev, 01. november
VARADE JA KOHUSTUSTE ÕIGE JA ÕIGLANE KÄSITLEMINE
Koolituspäeval keskendume nendel varade ja kohustuste koostisosadel, mille õige ja õiglane mõõtmine ja kajastamine nõuab majandustehingute majandusliku sisu analüüsi ja rahandusalaseid teadmisi. Raamatupidamisarvestuse ja rahanduse puutepunktide arvu arvesse võttes tuleb vanem- ja juhtivraamatupidajal vallata aegväärtust, diskonteerimist, sisemise intressimäära määramist, annuiteedi metoodikat jne.
• raamatupidamisarvestuse ja rahanduse puutepunktid
– diskontomäär ja tulevaste perioodide rahavood
– pikaajalise nõude või võlgnevuse nüüdisväärtus ja edasine kajastamine
– üle/alla nimiväärtuse soetatud/müüdud võlakirja korrigeeritud maksumus
– kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramine
– kapitalirendi võlgnevuse arvestus annuiteedi meetodil
– müük-tagasirendi tehingute arvestus
– vara väärtuse testi teostamine kasutusväärtuse abil
– pikaajalise eraldise nüüdisväärtuse määramine
Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7)

Neljapäev , 02. november

MAKSUD

Viimase paari aasta  jooksul on käibemaksuseaduses tehtud olulisi muudatusi, mis enamasti tingitud käibemaksu direktiivi muudatustest. Lisaks on Eesti käibemaksu direktiivis lubatud piiranguid meie käibemaksuseadusesse üle võtnud. Näiteks seoses sõiduautode sisendkäibemaksuga ja alates 01.01.2017 metallitoodete maksustamise erikorra rakendumisega. Tulumaksu seaduse muudatused puudutavad dividendide ja erisoodustuste maksustamist, samuti maksuvaba tuluga ja tulust tehtavate  mahaarvamistega seotud muudatusi . Täiendatud on ka sotsiaalmaksuseadust.

Käsitletavad teemad:

•   Sõiduautode soetamise ja kasutamise kulude sisendkäibemaks
•   Omatarbe mõiste muudatused ja muudatused alates 01.01.2018.
•   Elektrooniliste teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste maksustamine
•   Metallitoodete maksustamise erikord
•   0% määraga kaupade ja teenuste maksustamise muudatused ning
käibemaksuvabastustõend
•   Maksukohustuslasena registreerimise piirmäära muudatus
•   Käibedeklaratsiooni lisa ja sellega seotud probleemid
•   Sisendkäibemaksu korrigeerimine; sõiduautode sisendkäibemaksu piirangu
muudatus alates 01.01.2018
•   Impordi käibemaksu deklareerimine käibedeklaratsioonis
•   Dividendide maksustamise muudatused
•   Regulaarselt makstavate dividendide maksustamine alates 01.01.2018
•   Varjatud kasumieraldiste maksustamine 01.01.2018
•   Krediidiasutuste avansilised maksed
•   Töölähetuste kulud ja maksustamine
•   Renditulu ja litsentsitasu
•   Litsentsitasu maksustamise muudatused maksulepingutes
•   Residendist füüsilise isiku tulust tehtavad mahaarvamised ja piirangud
•   Isikliku sõiduauto parkimistasude maksustamine
•   Dividendi maksustamine füüsilise isiku puhul
•   Koolituskulude mahaarvamise piirangud
•   Lepingulise investeerimisfondi tulu maksustamine
•   Erisoodustuste maksustamise muudatused, sh sõiduautode erisoodustus alates
01.01.2018
•   Töötajate majutamise maksustamine
•   Maksusoodustuste kasutamisest teatamine
•   Seotud isikule antud laenus teatamine
•   Maksuvaba tulu alates 01.01.2018
•   Haigushüvitiste sotsiaalmaksuga maksustamise muudatus

Lektor: VIRVE ARU Rödl& Partner OÜ maksukonsultant

Reede 03. oktoober

TÖÖÕIGUS PRAKTIKAS

Koolitusel räägitakse lahti Töölepingu seaduse ja selle rakendamise valupunktid; antakse näpunäiteid töölepingu sõlmimise, muudatuste tegemise ja ülesütlemise kohta. Räägitakse, millised on sagedamini üleskerkivad probleemid ja kuidas neid lahendada. Palju näiteid töövaidluskomisjonide tööst ja kohtupraktikast.

1. Töötasu kokkulepped lepingus;

a. Mida toob kaasa säte „ tööandjal on õigus maksta lisatasu…”?
b. Tasu maksmine eritingimustes;
c. Millal saab töötaja nõuda keskmist töötasu, väites, et talle ei anta tööd?
d. Mis saab siis, kui tööd kogu tööajaks ei jätku?
e. Kuidas ja kas anda vaba aega „oma asjade ajamiseks”?

2. Puhkuste ajakava, kuidas kajastada – vanemapuhkused,
õppepuhkus;

a. Millal maksta puhkusetasu, kuidas seda arvutada?

7. Kuidas peab tööandja reageerima töötajapoolsele rikkumisele?

8. Mille eest ja millises määras vastutab rikkumiste eest töötaja?
a.  Kuidas kahju hüvitamist nõuda/töötasust kinni pidada?

9. Töölepingu lõppemine;

a. Etteteatamise kohustus sõltuvalt alusest;
b. Korraline vs erakorraline ülesütlemine;
c. Nõuded ülesütlemisavaldusele;
d. Kuidas reageerida töötajapoolsele töölepingu erakorralise ülesütlemise
avaldusele?
e.  Tööandja võimalused leping erakorraliselt üles öelda, sh.
–  koondamise protseduurid
–  töötajapoolse rikkumise vormistamine

f. Millised on tagajärjed, kui pooled „lepivad kokku” koondamises või lepingu
lõpetamises töövõime vähenemise tõttu?
g. Kuidas/kas öelda tööleping üles rasedaga, lapsehoolduspuhkusel oleva,
ajutiselt töövõimetu/puhkusel oleva/ põhjuseta puuduva töötajaga?
h. Missuguseid hüvitisi peab tööandja maksma või milliseid on ta õigustatud
nõudma lepingu lõppemisel?

10. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine;

a. Tähtajad, võimalikud nõuded;
b. Kuidas toimida, kui töötaja on lepingu erakorraliselt üles öelnud, aga tööandja
arvates alusetult?
c.  Mida ja kuidas vastata TVK-le või kohtule; kompromissi saavutamine?

Teemade „illustreerimiseks” näited TVK tööst ja kohtupraktikast, sh.olulised Riigikohtu lahendid.

Lektor: HELVE TOOMLA, jurist, konsultant tööõiguse alal

Õpiväljundid

 

1.Tunneb Raamatupidamise seadust ja Raamatupidamise Toimkonna

juhendeid (RTJ) ning muudes normatiivaktides väike- ja keskettevõttele sätestatut.

2.  Oskab koostada raamatupidamise põhiaruandeid, võttes  aluseks kirjendatud ja dokumenteeritud majandussündmused.
3.  Tunneb finantsanalüüsi ja finantsjuhtimise aluseid.
4.  Oskab kaardistada ettevõtte finantsseisu ja määrata tuleviku finantssihte;

5.  Valdab  aegväärtust, diskonteerimist, sisemise intressimäära määramist,  annuiteedi metoodikat jne;

6. Tunneb maksuseadusi ja neid reguleerivaid õigusakte, täidab ja esitab maksudeklaratsiooni vastavalt seadusandlusele;

7. Oskab teostada analüüsi, kasutades finantsaruannete analüüsi põhimeetodeid;

8. Oskab kasutada finantsarvestuse jaoks lubatud kuluarvestuse meetodeid, lähtudes majandusüksuse eripärast;
9. Oskab  finantseelarveid (sh eelarvestatud finantsaruandeid) lähtudes majandusüksuse eripärast;

10. Oskab luua kuluarvestuse süsteemi ettevõttes;

11. Tunneb tööseadusandlust.

 

Lõpetanu teadmised ja oskused vastavad kutsestandardile –vanemraamatupidaja tase 6.

v

Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7)
30.oktoober-3.november 2017 kl 10.00-15.15  Endla t 4 Projektieksperdi õppeklassis
Sihtrühm: raamatupidajad, finantsjuhid, ettevõtete juhid, raamatupidaja kutsetunnistuse taotlejad
Eesmärk: Koolitus hõlmab kõiki põhilisi raamatupidaja töös vajalikke valdkondi. Toimunud muudatused saab kätte ühest kohast ja korraga. Soovitav läbida igal töötaval raamatupidajal 2-3 aasta tagant.
Esmaspäev 30. oktoober
FINANTSANALÜÜS JA -JUHTIMINE
Ettevõtte edu väljendub tema finantsnäitajates, finantssihtide saavutamises ja rahavoogudes. Edu hindamine, varem langetatud otsuste mõju analüüs ja väärtuse loomine on lahutamatud osad juhtimisprotsessist. Raamatupidamise andmebaas on ettevõte mälu, mis aitab meil kaardistada ettevõtmise kitsaskohti ja vabaduskraade. Keskendume nendel suhtarvudel, mida rakendatakse finantsjuhtimise eesmärgil – hetkeseisu kaardistamisel ja tuleviku finantssihtide määramisel. Seostame kasumit, tasuvust ja vabu rahavoogusid konkreetsete tegevuste ja otsustega. Tutvustame näidete abil rusikareegleid ja rahandusalaseid truisme, mis võivad osutada määravaks ettevõtte jätkusuutlikkusele.
• staatilised ja dünaamilised likviidsusnäitajad
• käibekapitali tõhususe näitajad
• kapitalistruktuur ja kapitali kaalutud keskmine hind
• kasumimarginaalid
• varade ja omakapitali tasuvus
• vabad rahavood ja rahavoogudel põhinevad näitajad
• investeeritud kapitali tootlikkus ja kapitali hind
Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991.
Teisipäev, 31. okoober
JUHTIMIS- JA KULUARVESTUS NING INVESTEERIMISOTSUSED
Ettevõtte edu sisenditeks on teadlikult tehtud strateegilised otsused ja efektiivsed protsessid. Tõhus juhtimis- ja kuluarvestussüsteem võimaldab analüüsida ressursside kasutamist ja tegevusprotsesside osi, kitsaskohtade tekkepõhjuseid ning keskenduda väärtust loovatele tegevustele. Tutvustame majandusarvestussüsteemi ülesehitust ja struktuuri, mida rakendatakse nii oleviku kirjendamisel kui tuleviku planeerimisel (eelarvestamisel).
Koolituspäeva rõhuasetus on tugimudelitel, mida tuleks erinevates olukordades rakendada müügimahtude määramisel, hinnakujundamisel ning investeerimisotsuste langetamisel.
• finants- juhtimis- ja kuluarvestuse seosed
– muutuv, otsene, kaudne ja perioodikulu
– jääktulu (piirkasum), tasakaalupunkt rahas ja ühikutes
– kulukoht, tegevus, kulukandja, kulukäiturid
– standardkulu ja muud meetodid tootmisvarude omahinna määramisel
– tegevuspõhine arvestus – toote, kauba või teenuse lõplik omahind
• investeerimisotsuste tugimudelid
– raha aegväärtus – nüüdisväärtus, tuleviku väärtus, annuiteet
– investeerimisotsuste kriteeriumid – väärtuse loomise kontekstis
– diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusaeg, kasumiindeks
– sisemine intressimäär ja puhas nüüdisväärtus
– investeerimisotsused ja rahandusalased truismid
Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991.
Kolmapäev, 01. november
VARADE JA KOHUSTUSTE ÕIGE JA ÕIGLANE KÄSITLEMINE
Koolituspäeval keskendume nendel varade ja kohustuste koostisosadel, mille õige ja õiglane mõõtmine ja kajastamine nõuab majandustehingute majandusliku sisu analüüsi ja rahandusalaseid teadmisi. Raamatupidamisarvestuse ja rahanduse puutepunktide arvu arvesse võttes tuleb vanem- ja juhtivraamatupidajal vallata aegväärtust, diskonteerimist, sisemise intressimäära määramist, annuiteedi metoodikat jne.
• raamatupidamisarvestuse ja rahanduse puutepunktid
– diskontomäär ja tulevaste perioodide rahavood
– pikaajalise nõude või võlgnevuse nüüdisväärtus ja edasine kajastamine
– üle/alla nimiväärtuse soetatud/müüdud võlakirja korrigeeritud maksumus
– kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramine
– kapitalirendi võlgnevuse arvestus annuiteedi meetodil
– müük-tagasirendi tehingute arvestus
– vara väärtuse testi teostamine kasutusväärtuse abil
– pikaajalise eraldise nüüdisväärtuse määramine
Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7)

Neljapäev , 02. november

MAKSUD

Viimase paari aasta  jooksul on käibemaksuseaduses tehtud olulisi muudatusi, mis enamasti tingitud käibemaksu direktiivi muudatustest. Lisaks on Eesti käibemaksu direktiivis lubatud piiranguid meie käibemaksuseadusesse üle võtnud. Näiteks seoses sõiduautode sisendkäibemaksuga ja alates 01.01.2017 metallitoodete maksustamise erikorra rakendumisega. Tulumaksu seaduse muudatused puudutavad dividendide ja erisoodustuste maksustamist, samuti maksuvaba tuluga ja tulust tehtavate  mahaarvamistega seotud muudatusi . Täiendatud on ka sotsiaalmaksuseadust.

Käsitletavad teemad:

•   Sõiduautode soetamise ja kasutamise kulude sisendkäibemaks
•   Omatarbe mõiste muudatused ja muudatused alates 01.01.2018.
•   Elektrooniliste teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste maksustamine
•   Metallitoodete maksustamise erikord
•   0% määraga kaupade ja teenuste maksustamise muudatused ning
käibemaksuvabastustõend
•   Maksukohustuslasena registreerimise piirmäära muudatus
•   Käibedeklaratsiooni lisa ja sellega seotud probleemid
•   Sisendkäibemaksu korrigeerimine; sõiduautode sisendkäibemaksu piirangu
muudatus alates 01.01.2018
•   Impordi käibemaksu deklareerimine käibedeklaratsioonis
•   Dividendide maksustamise muudatused
•   Regulaarselt makstavate dividendide maksustamine alates 01.01.2018
•   Varjatud kasumieraldiste maksustamine 01.01.2018
•   Krediidiasutuste avansilised maksed
•   Töölähetuste kulud ja maksustamine
•   Renditulu ja litsentsitasu
•   Litsentsitasu maksustamise muudatused maksulepingutes
•   Residendist füüsilise isiku tulust tehtavad mahaarvamised ja piirangud
•   Isikliku sõiduauto parkimistasude maksustamine
•   Dividendi maksustamine füüsilise isiku puhul
•   Koolituskulude mahaarvamise piirangud
•   Lepingulise investeerimisfondi tulu maksustamine
•   Erisoodustuste maksustamise muudatused, sh sõiduautode erisoodustus alates
01.01.2018
•   Töötajate majutamise maksustamine
•   Maksusoodustuste kasutamisest teatamine
•   Seotud isikule antud laenus teatamine
•   Maksuvaba tulu alates 01.01.2018
•   Haigushüvitiste sotsiaalmaksuga maksustamise muudatus

Lektor: VIRVE ARU Rödl& Partner OÜ maksukonsultant

Reede 03. oktoober

TÖÖÕIGUS PRAKTIKAS

Koolitusel räägitakse lahti Töölepingu seaduse ja selle rakendamise valupunktid; antakse näpunäiteid töölepingu sõlmimise, muudatuste tegemise ja ülesütlemise kohta. Räägitakse, millised on sagedamini üleskerkivad probleemid ja kuidas neid lahendada. Palju näiteid töövaidluskomisjonide tööst ja kohtupraktikast.

1. Töötasu kokkulepped lepingus;

a. Mida toob kaasa säte „ tööandjal on õigus maksta lisatasu…”?
b. Tasu maksmine eritingimustes;
c. Millal saab töötaja nõuda keskmist töötasu, väites, et talle ei anta tööd?
d. Mis saab siis, kui tööd kogu tööajaks ei jätku?
e. Kuidas ja kas anda vaba aega „oma asjade ajamiseks”?

2. Puhkuste ajakava, kuidas kajastada – vanemapuhkused,
õppepuhkus;

a. Millal maksta puhkusetasu, kuidas seda arvutada?

7. Kuidas peab tööandja reageerima töötajapoolsele rikkumisele?

8. Mille eest ja millises määras vastutab rikkumiste eest töötaja?
a.  Kuidas kahju hüvitamist nõuda/töötasust kinni pidada?

9. Töölepingu lõppemine;

a. Etteteatamise kohustus sõltuvalt alusest;
b. Korraline vs erakorraline ülesütlemine;
c. Nõuded ülesütlemisavaldusele;
d. Kuidas reageerida töötajapoolsele töölepingu erakorralise ülesütlemise
avaldusele?
e.  Tööandja võimalused leping erakorraliselt üles öelda, sh.
–  koondamise protseduurid
–  töötajapoolse rikkumise vormistamine

f. Millised on tagajärjed, kui pooled „lepivad kokku” koondamises või lepingu
lõpetamises töövõime vähenemise tõttu?
g. Kuidas/kas öelda tööleping üles rasedaga, lapsehoolduspuhkusel oleva,
ajutiselt töövõimetu/puhkusel oleva/ põhjuseta puuduva töötajaga?
h. Missuguseid hüvitisi peab tööandja maksma või milliseid on ta õigustatud
nõudma lepingu lõppemisel?

10. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine;

a. Tähtajad, võimalikud nõuded;
b. Kuidas toimida, kui töötaja on lepingu erakorraliselt üles öelnud, aga tööandja
arvates alusetult?
c.  Mida ja kuidas vastata TVK-le või kohtule; kompromissi saavutamine?

Teemade „illustreerimiseks” näited TVK tööst ja kohtupraktikast, sh.olulised Riigikohtu lahendid.

Lektor: HELVE TOOMLA, jurist, konsultant tööõiguse alal

Õpiväljundid

 

1.Tunneb Raamatupidamise seadust ja Raamatupidamise Toimkonna

juhendeid (RTJ) ning muudes normatiivaktides väike- ja keskettevõttele sätestatut.

2.  Oskab koostada raamatupidamise põhiaruandeid, võttes  aluseks kirjendatud ja dokumenteeritud majandussündmused.
3.  Tunneb finantsanalüüsi ja finantsjuhtimise aluseid.
4.  Oskab kaardistada ettevõtte finantsseisu ja määrata tuleviku finantssihte;

5.  Valdab  aegväärtust, diskonteerimist, sisemise intressimäära määramist,  annuiteedi metoodikat jne;

6. Tunneb maksuseadusi ja neid reguleerivaid õigusakte, täidab ja esitab maksudeklaratsiooni vastavalt seadusandlusele;

7. Oskab teostada analüüsi, kasutades finantsaruannete analüüsi põhimeetodeid;

8. Oskab kasutada finantsarvestuse jaoks lubatud kuluarvestuse meetodeid, lähtudes majandusüksuse eripärast;
9. Oskab  finantseelarveid (sh eelarvestatud finantsaruandeid) lähtudes majandusüksuse eripärast;

10. Oskab luua kuluarvestuse süsteemi ettevõttes;

11. Tunneb tööseadusandlust.

 

Lõpetanu teadmised ja oskused vastavad kutsestandardile –vanemraamatupidaja tase 6.

 

Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7)

30.oktoober-3.november 2017 kl 10.00-15.15 Endla t 4 Projektieksperdi õppeklassis

Sihtrühm: raamatupidajad, finantsjuhid, ettevõtete juhid, raamatupidaja kutsetunnistuse taotlejad

Eesmärk: Koolitus hõlmab kõiki põhilisi raamatupidaja töös vajalikke valdkondi. Toimunud muudatused saab kätte ühest kohast ja korraga. Soovitav läbida igal töötaval raamatupidajal 2-3 aasta tagant.

Esmaspäev 30. oktoober

FINANTSANALÜÜS JA -JUHTIMINE

Ettevõtte edu väljendub tema finantsnäitajates, finantssihtide saavutamises ja rahavoogudes. Edu hindamine, varem langetatud otsuste mõju analüüs ja väärtuse loomine on lahutamatud osad juhtimisprotsessist. Raamatupidamise andmebaas on ettevõte mälu, mis aitab meil kaardistada ettevõtmise kitsaskohti ja vabaduskraade. Keskendume nendel suhtarvudel, mida rakendatakse finantsjuhtimise eesmärgil – hetkeseisu kaardistamisel ja tuleviku finantssihtide määramisel. Seostame kasumit, tasuvust ja vabu rahavoogusid konkreetsete tegevuste ja otsustega. Tutvustame näidete abil rusikareegleid ja rahandusalaseid truisme, mis võivad osutada määravaks ettevõtte jätkusuutlikkusele.

• staatilised ja dünaamilised likviidsusnäitajad • käibekapitali tõhususe näitajad • kapitalistruktuur ja kapitali kaalutud keskmine hind • kasumimarginaalid • varade ja omakapitali tasuvus • vabad rahavood ja rahavoogudel põhinevad näitajad • investeeritud kapitali tootlikkus ja kapitali hind

Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991.

Teisipäev, 31. okoober

JUHTIMIS- JA KULUARVESTUS NING INVESTEERIMISOTSUSED

Ettevõtte edu sisenditeks on teadlikult tehtud strateegilised otsused ja efektiivsed protsessid. Tõhus juhtimis- ja kuluarvestussüsteem võimaldab analüüsida ressursside kasutamist ja tegevusprotsesside osi, kitsaskohtade tekkepõhjuseid ning keskenduda väärtust loovatele tegevustele. Tutvustame majandusarvestussüsteemi ülesehitust ja struktuuri, mida rakendatakse nii oleviku kirjendamisel kui tuleviku planeerimisel (eelarvestamisel).

Koolituspäeva rõhuasetus on tugimudelitel, mida tuleks erinevates olukordades rakendada müügimahtude määramisel, hinnakujundamisel ning investeerimisotsuste langetamisel.

• finants- juhtimis- ja kuluarvestuse seosed – muutuv, otsene, kaudne ja perioodikulu – jääktulu (piirkasum), tasakaalupunkt rahas ja ühikutes – kulukoht, tegevus, kulukandja, kulukäiturid – standardkulu ja muud meetodid tootmisvarude omahinna määramisel – tegevuspõhine arvestus – toote, kauba või teenuse lõplik omahind

• investeerimisotsuste tugimudelid – raha aegväärtus – nüüdisväärtus, tuleviku väärtus, annuiteet – investeerimisotsuste kriteeriumid – väärtuse loomise kontekstis – diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusaeg, kasumiindeks – sisemine intressimäär ja puhas nüüdisväärtus – investeerimisotsused ja rahandusalased truismid

Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991.

Kolmapäev, 01. november

VARADE JA KOHUSTUSTE ÕIGE JA ÕIGLANE KÄSITLEMINE

Koolituspäeval keskendume nendel varade ja kohustuste koostisosadel, mille õige ja õiglane mõõtmine ja kajastamine nõuab majandustehingute majandusliku sisu analüüsi ja rahandusalaseid teadmisi. Raamatupidamisarvestuse ja rahanduse puutepunktide arvu arvesse võttes tuleb vanem- ja juhtivraamatupidajal vallata aegväärtust, diskonteerimist, sisemise intressimäära määramist, annuiteedi metoodikat jne.

• raamatupidamisarvestuse ja rahanduse puutepunktid – diskontomäär ja tulevaste perioodide rahavood – pikaajalise nõude või võlgnevuse nüüdisväärtus ja edasine kajastamine – üle/alla nimiväärtuse soetatud/müüdud võlakirja korrigeeritud maksumus – kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramine – kapitalirendi võlgnevuse arvestus annuiteedi meetodil – müük-tagasirendi tehingute arvestus – vara väärtuse testi teostamine kasutusväärtuse abil – pikaajalise eraldise nüüdisväärtuse määramine

Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7)

Neljapäev , 02. november

MAKSUD

Viimase paari aasta  jooksul on käibemaksuseaduses tehtud olulisi muudatusi, mis enamasti tingitud käibemaksu direktiivi muudatustest. Lisaks on Eesti käibemaksu direktiivis lubatud piiranguid meie käibemaksuseadusesse üle võtnud. Näiteks seoses sõiduautode sisendkäibemaksuga ja alates 01.01.2017 metallitoodete maksustamise erikorra rakendumisega. Tulumaksu seaduse muudatused puudutavad dividendide ja erisoodustuste maksustamist, samuti maksuvaba tuluga ja tulust tehtavate  mahaarvamistega seotud muudatusi . Täiendatud on ka sotsiaalmaksuseadust.

Käsitletavad teemad:

  • Sõiduautode soetamise ja kasutamise kulude sisendkäibemaks
  • Omatarbe mõiste muudatused ja muudatused alates 01.01.2018.
  • Elektrooniliste teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste maksustamine
  • Metallitoodete maksustamise erikord
  •   0% määraga kaupade ja teenuste maksustamise muudatused ning   käibemaksuvabastustõend
  •   Maksukohustuslasena registreerimise piirmäära muudatus
  • Käibedeklaratsiooni lisa ja sellega seotud probleemid
  • Sisendkäibemaksu korrigeerimine; sõiduautode sisendkäibemaksu piirangu      muudatus alates 01.01.2018
  • Impordi käibemaksu deklareerimine käibedeklaratsioonis
  • Dividendide maksustamise muudatused
  • Regulaarselt makstavate dividendide maksustamine alates 01.01.2018
  • Varjatud kasumieraldiste maksustamine 01.01.2018
  • Krediidiasutuste avansilised maksed
  • Töölähetuste kulud ja maksustamine
  • Renditulu ja litsentsitasu
  • Litsentsitasu maksustamise muudatused maksulepingutes
  • Residendist füüsilise isiku tulust tehtavad mahaarvamised ja piirangud
  • Isikliku sõiduauto parkimistasude maksustamine
  • Dividendi maksustamine füüsilise isiku puhul
  • Koolituskulude mahaarvamise piirangud
  • Lepingulise investeerimisfondi tulu maksustamine
  • Erisoodustuste maksustamise muudatused, sh sõiduautode erisoodustus alates     01.01.2018
  • Töötajate majutamise maksustamine
  • Maksusoodustuste kasutamisest teatamine
  • Seotud isikule antud laenus teatamine
  • Maksuvaba tulu alates 01.01.2018
  • Haigushüvitiste sotsiaalmaksuga maksustamise muudatus

Lektor: VIRVE ARU Rödl& Partner OÜ maksukonsultant

Reede 03. oktoober

TÖÖÕIGUS PRAKTIKAS

Koolitusel räägitakse lahti Töölepingu seaduse ja selle rakendamise valupunktid; antakse näpunäiteid töölepingu sõlmimise, muudatuste tegemise ja ülesütlemise kohta. Räägitakse, millised on sagedamini üleskerkivad probleemid ja kuidas neid lahendada. Palju näiteid töövaidluskomisjonide tööst ja kohtupraktikast.

  1. Töötasu kokkulepped lepingus;
    a. Mida toob kaasa säte „ tööandjal on õigus maksta lisatasu…”?
    b. Tasu maksmine eritingimustes;
    c. Millal saab töötaja nõuda keskmist töötasu, väites, et talle ei anta tööd?
    d. Mis saab siis, kui tööd kogu tööajaks ei jätku?
    e. Kuidas ja kas anda vaba aega „oma asjade ajamiseks”?
  2. Puhkuste ajakava, kuidas kajastada – vanemapuhkused,   õppepuhkus;
    a. Millal maksta puhkusetasu, kuidas seda arvutada?
  3. Kuidas peab tööandja reageerima töötajapoolsele rikkumisele?
  4. Mille eest ja millises määras vastutab rikkumiste eest töötaja?
    a.  Kuidas kahju hüvitamist nõuda/töötasust kinni pidada?
  5. Töölepingu lõppemine;
    a. Etteteatamise kohustus sõltuvalt alusest;
    b. Korraline vs erakorraline ülesütlemine;
    c. Nõuded ülesütlemisavaldusele;
    d. Kuidas reageerida töötajapoolsele töölepingu erakorralise ülesütlemise      avaldusele?
    e.  Tööandja võimalused leping erakorraliselt üles öelda, sh. –  koondamise protseduurid –  töötajapoolse rikkumise vormistamine
  6. Millised on tagajärjed, kui pooled „lepivad kokku” koondamises või lepingu lõpetamises töövõime vähenemise tõttu?  
    g. Kuidas/kas öelda tööleping üles rasedaga, lapsehoolduspuhkusel oleva,      ajutiselt töövõimetu/puhkusel oleva/ põhjuseta puuduva töötajaga?
    h. Missuguseid hüvitisi peab tööandja maksma või milliseid on ta õigustatud       nõudma lepingu lõppemisel?
    10. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine;
    a. Tähtajad, võimalikud nõuded;
    b. Kuidas toimida, kui töötaja on lepingu erakorraliselt üles öelnud, aga tööandja      arvates alusetult?
    c.  Mida ja kuidas vastata TVK-le või kohtule; kompromissi saavutamine?

Teemade „illustreerimiseks” näited TVK tööst ja kohtupraktikast, sh.olulised Riigikohtu lahendid.

Lektor: HELVE TOOMLA  jurist, konsultant tööõiguse alal, kauaaegne Töövaidluskomisjoni liige

Õpiväljundid

1.Tunneb Raamatupidamise seadust ja Raamatupidamise Toimkonna  juhendeid (RTJ) ning muudes normatiivaktides väike- ja keskettevõttele sätestatut.
2. Oskab koostada raamatupidamise põhiaruandeid, võttes aluseks kirjendatud ja dokumenteeritud majandussündmused. 3. Tunneb finantsanalüüsi ja finantsjuhtimise aluseid. 4. Oskab kaardistada ettevõtte finantsseisu ja määrata tuleviku finantssihte;
3. Valdab aegväärtust, diskonteerimist, sisemise intressimäära määramist, annuiteedi metoodikat jne;
4.Tunneb maksuseadusi ja neid reguleerivaid õigusakte, täidab ja esitab maksudeklaratsiooni vastavalt seadusandlusele;
5. Oskab teostada analüüsi, kasutades finantsaruannete analüüsi põhimeetodeid;
6.Oskab kasutada finantsarvestuse jaoks lubatud kuluarvestuse meetodeid, lähtudes majandusüksuse eripärast;
7. Oskab finantseelarveid (sh eelarvestatud finantsaruandeid) lähtudes majandusüksuse eripärast;
8. Oskab luua kuluarvestuse süsteemi ettevõttes;
9. Tunneb tööseadusandlust.

Lõpetanu teadmised ja oskused vastavad kutsestandardile –vanemraamatupidaja tase 6.