Eesti Rahvusraamatukogu konverentsikeskuse Milleri saalis (Tõnismägi 2 TALLINN)
Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006).
Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajud teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel.
Eesmärk: Õppijad orienteeruvad laste vaimse arengu toetamise võimalustes, kasutavad sobivaid meetodeid ja võtteid nii tava- kui ka arenguliste erivajadustega laste tajude ja mõtlemise arendamisel.
Osalema on oodatud: Lasteaedade tava- ja erirühmade õpetajad, pedagoogid, tugiisikud ja teised haridustöötajad, kes töötavad eelkooliealiste lastega.
Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised:
Loengus osalejad saavad ülevaate tunnetustegevuse esimese astme e. tajude arengust. Kirjeldatakse lisatuge vajavate laste tajude arengu iseärasusi. Pikemalt peatutakse tajude arendustööl, mille käigus tutvustatakse vastava töö ülesandeid, ülesande esitamise etappe ning last abistavaid võtteid.Järgnevalt tutvustatakse tööd erinevate tajuskaalade (suurus-, vormi-, värvus-, tervik-, aja-, ruumi- jne.) kujundamisel/arendamisel.
Eelnevat tööd illustreerib sellekohane õppefilm.
Õppepäeva teises osas räägitakse tunnetustegevuse kõrgema astme e. mõtlemise arengust koolieelses eas, sh. lisatuge vajavatel lastel. Kuulajad saavad ülevaate kolme mõtlemise põhivormi (kaemuslik-tegevuslik, kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine) eripäradest, omavahelistest seostest ning ülesannetest, mille abil arengut toetada.
Loengu kava:
- Tunnetustegevuse astmed (tajud ja mõtlemine)
2. Juhtivate tegevuste ja tunnetustegevuse seostest
3. Lapse taju iseärasustest.
4. Lisatuge vajavate laste tajude arengu spetsiifika.
5. Põhilised ülesanded tajude arendustöös.
6. Tajuliigid ja vastav arendustöö
7. Mõtlemise olemus ja areng.
8. Ülevaade kaemuslik-tegevusliku, kaemuslik-kujundilise ja verbaalse mõtlemise arengut toetavatest ülesannetest
9. Tunnetustegevuse rollist kõne arengu baasina.
Õpiväljundid
Õppijad saavad teoreetilise ülevaate tunnetustegevuse astmete arengust ja selle eripäradest, mille tulemusel on neil kergem märgata ja eristada lisatuge vajavaid lapsi. Loengu käigus kogutud praktilistele soovituste toel on õpetajad suutelised toetama mistahes arenguastmel oleva lapse tajude ja mõtlemise arengut. Seoses sellega saavad nad toetada ka kõnetute ja eakohasest madalama kõne tasemega laste kõne tulekut ja arengut.
Õppepäeva kestuus: 8 akadeemilist tundi
Lektor: Ülle Kuusik 1
TÜ diplom (logopeed, abikooli õpetaja) – 1979;
TÜ M A (Magister artium eripedagoogikas 2004);
Logopeed tase, 8. 2015;
Eripedagoog, tase 8. 2018.
Ülle Kuusik töötab Tartus Hariduse Tugiteenuste Keskuses koolieelikute logopeedina-eripedagoogina. Nõustab peresid, kelle lapsed on vanuses 0-7a.On spetsialiserunud väikelaste (s.h imikute) üld- ja kõnearengu hindamisele, perede nõustamisele ja individuaalsete arenduskavade koostamisele.