- Kui soovid tähelepanu ja meelerahu harjutustest tõeliselt kasu saada, siis on Sul abi praktilisest väljaõppest ja mitmekesisest harjutuste komplektist. Seda pakub kaheosaline Vaikuseminutite baaskursus, mis annab oskused harjutuste tulemuslikuks kasutamiseks laste ja noortega, et • häälestada lapsi õppimisele või uuele tegevusele • rahustada ärevaid lapsi, kui nad on murelikud või endast väljas • arendada keskendumisvõimet, tähelepanelikkust õppimises • toetada hoolivat suhtekeskkonda ja empaatiavõime arengut • hoolitseda enda meelerahu ja parema enesetunde eest Õppekava on koostamisel. Lektor: Jaanika Peeba TÜ eripedagoogika ja logopeedia magister, vaikuseminutite baaskoolituse koolitaja
- Õppepäev toimub 29.01.2027 kell 10.00 – 17.00. Centennial Hotell Tallinna konverentsikesuse õpperuumis Motivatsioon, Endla t 15 TALLINN KOOLITUSE EESMÄRK: Koolituse eesmärk on õpetada osalejaid märkama autistlike laste eripärasid, õpetada ennetama ja leevendama käitumisprobleeme ning arendama nende kõne ja suhtlemisoskust. SIHTGRUPP: Koolitusele on oodatud kõik lastega töötavad spetsialistid (lastekaitsetöötajad, õpetajad, sotsiaalpedagoogid, eripedagoogid, laste psühholoogid, meditsiinitöötajad, tugiisikud jt.) Loengu sisu I osas: 1. Antakse lühiülevaade autismispektrihäirega koolieelikute iseärasustest; 2. Seejärel keskendutakse nende põhiprobleemile – sotsiaalse arengu mahajäämusele; 3. Räägitakse sotsiaalse kontakti loomise raskustest ja võtetest autistliku lapsega; 4. Antakse ülevaade verbaalse kõne arengu toetamisest. II osas: 1.Keskendutakse autistlike laste käitumise omapäradele ja sotsiaalsete oskuste kujundamise võimalustele. Õpiväljundid: Loengus osalejad teavad ja katsetavad erinevaid võtteid sotsiaalse kontakti saamiseks autismispektrihäirega lastega. Nad on suutelised välja selgitama, milliseid sotsiaalseid oskusi laps ei valda ja sellest tulenevalt neid kujundama. Õppijad omavad esmaseid oskusi kõnetu või vähese kõnega autistliku lapse kõne arengu toetamiseks. Õppepäeva kestus: 8 akadeemilist tundi Koolitaja: ÜLLE KUUSIK - Magister artium eripedagoogikas 2004; logopeed, tase 8; eripedagoog, tase 8. (OÜ Arengupusle)
- 11.-12.03.2021 ja 08.-09.04.2021 kl 10-17.00 Eesti Rahvusraamatukogu konverentsikeskuse auditooriumis 3107 Koolitaja: ÜLLE KUUSIK - Magister artium eripedagoogikas 2004; logopeed tase, 8; eripedagoog, tase 8. (OÜ Arengupusle) Maht: 32 ak. t. Õppetöövormid: loeng, lapsega läbiviidava hindamistegevuse analüüs (filmi vaatlus ja hindamine). Õppetöö sisu:
- J. Strebeleva pedagoogilis-psühholoogilise hindamissüsteemi olemus ja teoreetiline alus.
- Tutvumine 2-3a.; 3-4a; 4-5a.; 5-6a; ja 6-7a lapse arengunäitajate, hindamisskaalade ja hindamisega.
- Hindamistulemuste interpreteerimine ja kasutamine: arenguvestlused, lapsele individuaalse arenduskava ja/või iseloomustuse koostamine ning koolivalmiduskaardi täitmine.
- Ajaline kava:
Oodatavad tulemused: Kursusel osalejad märkavad lapse arengu hälbimist eakohasest ning suudavad hinnata mahajäämuse olemust ning ulatust. Õppijad suudavad määratleda lapse reaalse arengutaseme erinevates valdkondades (tajud, mõtlemine, rollimäng ja joonistamine, kõne, keskendumisvõime, käe funktsionaalne seisund jm.) ning sellele toetudes planeerida edasist õpi- ja kasvatustegevust. Lõpetajad saavad tunnistuse. Kohvipausid kl 11.30-11.45 ja 15.15-15.30, lõuna 13.15-13.45 Kursuse hind: 396 EUR (sisaldab KM) Info ja eelregistreerimine: koolitus@version, www.version.ee, tel 55606076Allteemad Toimumise aeg Maht 1. J. Strebeleva hindamissüsteemi olemus ja teoreetiline alus 01.10.2020 8 akad t 2. Hindamistulemuste interpreteerimine ja kasutamin 02.10.2020 2 akad t 3. 2-3aastase lapse areng ja selle hindamine 02.10.2020 6 akad t 4. 3-4aastase lapse areng ja hindamine 29.10.2020 4 akad t 5. 4-5aastase lapse arengunäitajad, nende hindamine 29.10.2020 4 akad t 6. 5-6aastase lapse areng, selle hindamine 30.10.2020 4 akad t 7. Koolivalmiduse näitajad ja hindamine 30.10.2020 4 akad t Kokku: 32 akad t - Õppekava vaata märtsikuu alt.
- 10.-11.04. ja 15.-16.05.2025 kl 10-17.00 Centennial Hotell Tallinnas (Endla t 15 TALLINN) Koolitaja: ÜLLE KUUSIK - Magister artium eripedagoogikas 2004; logopeed, tase 8; eripedagoog, tase 8. (OÜ Arengupusle) Maht: 32 akad t Õppetöövormid: loeng, lapsega läbiviidava hindamistegevuse analüüs (filmi vaatlus ja hindamine). Õppetöö sisu:
- Strebeleva pedagoogilis-psühholoogilise hindamissüsteemi olemus ja teoreetiline alus.
- Tutvumine 2-3a.; 3-4a; 4-5a.; 5-6a; ja 6-7a lapse arengunäitajate, hindamisskaalade ja hindamisega.
- Hindamistulemuste interpreteerimine ja kasutamine: arenguvestlused, lapsele individuaalse arenduskava ja/või iseloomustuse koostamine ning koolivalmiduskaardi täitmine.
Oodatavad tulemused: Kursusel osalejad märkavad lapse arengu hälbimist eakohasest ning suudavad hinnata mahajäämuse olemust ning ulatust. Õppijad suudavad määratleda lapse reaalse arengutaseme erinevates valdkondades (tajud, mõtlemine, rollimäng ja joonistamine, kõne, keskendumisvõime, käe funktsionaalne seisund jm.) ning sellele toetudes planeerida edasist õpi- ja kasvatustegevust. Kohvipausid kl 11.30-11.45 ja 15.15-15.30, lõuna 13.15-13.45Allteema Toimumise aeg Maht 1. J. Strebeleva hindamissüsteemi olemus ja teoreetiline alus 10.04.2025 8 akad t 2. Hindamistulemuste interpreteerimine ja kasutamine 11.04.2025 2 akad t 3. 2-3aastase lapse areng ja selle hindamine 11.04.2025 6 akad t 4. 3-4aastase lapse areng ja hindamine 15.05.2025 4 akad t 5. 4-5aastase lapse areng ja hindamine 15.05.2025 4 akad t 6. 5-6aastase lapse areng, selle hindamine 16.05.2025 4 akad t 7. Koolivalmiduse näitajad ja hindamine 16.05.2025 4 akad t Kokku: 32 akad t - 17.-18.10.2024 ja 21.-22.11. 2024 kl 10-17.00 Centennial Hotell Tallinnas (Endla t 15 TALLINN) Koolitaja: ÜLLE KUUSIK - Magister artium eripedagoogikas 2004; logopeed, tase 8; eripedagoog, tase 8. (OÜ Arengupusle) Maht: 32 ak. lapsega läbiviidava hindamistegevuse analüüs (filmi vaatlus ja hindamine).
Õppetöö sisu:
1. J. Strebeleva pedagoogilis-psühholoogilise hindamissüsteemi olemus ja teoreetiline alus 2. Tutvumine 2-3a.; 3-4a; 4-5a.; 5-6a; ja 6-7a lapse arengunäitajate, hindamisskaalade ja hindamisega. 3. Hindamistulemuste interpreteerimine ja kasutamine:, lapsele individuaalse arenduskava ja/või iseloomustuse koostamine ning koolivalmiduskaardi täitmine. Ajaline kava:Allteema
Toimumise aeg
Maht
1. J. Strebeleva hindamissüsteemi olemus ja teoreetiline alus 17.10.2024 8 akad t 2. Hindamistulemuste interpreteerimine ja kasutamine 18.10.2024 2 akad t
3. 2-3aastase lapse areng ja selle hindamine 18.10.2024 6 akad t
4. 3-4aastase lapse areng ja hindamine 21.11.2024 4 akad t
5. 4-5aastase lapse areng ja hindamine 21.11.2024 4 akad t
6. 5-6aastase lapse areng, selle hindamine 22.11.2024 4 akad t
7. Koolivalmiduse näitajad ja hindamine 22.11.2024 4 akad t
Kokku: 32 akad t
Oodatavad tulemused: Kursusel osalejad märkavad lapse arengu hälbimist eakohasest ning suudavad hinnata mahajäämuse olemust ning ulatust. Õppijad suudavad määratleda lapse reaalse arengutaseme erinevates valdkondades (tajud, mõtlemine, rollimäng ja joonistamine, kõne, keskendumisvõime, käe funktsionaalne seisund jm.) ning sellele toetudes planeerida edasist õpi- ja kasvatustegevust.
Kohvipausid kl 11.30-11.45 ja 15.15-15.30, lõuna 13.15-13.45 - 12.-13.11. ja o3.-04.12.2026 kl 10-17.00 Centennial Hotell Tallinnas (Endla t 15) õpperuumi MOTIVATSIOON Koolitaja: ÜLLE KUUSIK - Magister artium eripedagoogikas 2004; logopeed, tase 8; eripedagoog, tase 8. (OÜ Arengupusle) Maht: 32 akad t Õppetöövormid: loeng, lapsega läbiviidava hindamistegevuse analüüs (filmi vaatlus ja hindamine). Õppetöö sisu:
- Strebeleva pedagoogilis-psühholoogilise hindamissüsteemi olemus ja teoreetiline alus.
- Tutvumine 2-3a.; 3-4a; 4-5a.; 5-6a; ja 6-7a lapse arengunäitajate, hindamisskaalade ja hindamisega.
- Hindamistulemuste interpreteerimine ja kasutamine: arenguvestlused, lapsele individuaalse arenduskava ja/või iseloomustuse koostamine ning koolivalmiduskaardi täitmine.
Oodatavad tulemused: Kursusel osalejad märkavad lapse arengu hälbimist eakohasest ning suudavad hinnata mahajäämuse olemust ning ulatust. Õppijad suudavad määratleda lapse reaalse arengutaseme erinevates valdkondades (tajud, mõtlemine, rollimäng ja joonistamine, kõne, keskendumisvõime, käe funktsionaalne seisund jm.) ning sellele toetudes planeerida edasist õpi- ja kasvatustegevust.Allteema Toimumise aeg Maht 1. J. Strebeleva hindamissüsteemi olemus ja teoreetiline alus 12.11.2026 8 akad t 2. Hindamistulemuste interpreteerimine ja kasutamine 13.11.2026 2 akad t 3. 2-3aastase lapse areng ja selle hindamine 13.11.2026 6 akad t 4. 3-4aastase lapse areng ja hindamine 03.12.2026 4 akad t 5. 4-5aastase lapse areng ja hindamine 03.12.2026 4 akad t 6. 5-6aastase lapse areng, selle hindamine 04.12.2026 4 akad t 7. Koolivalmiduse näitajad ja hindamine 04.12.2026 4 akad t Kokku: 32 akad t 16.-17.09.2021 kl 10-17.00 Eesti Rahvusraamatukogu konverentsikeskuse nurgasaalis (Tõnismägi 2 TALLINN)
Koolitaja: ÜLLE KUUSIK - Magister artium eripedagoogikas 2004; logopeed tase, 8; eripedagoog, tase 8. (OÜ Arengupusle)
Maht: 16 akadeemilist tundi
Sihtrühm: koolieelsete lasteasutuste õpetajad, erituge vajavate laste õpetajad.
Õppetöö eesmärk: Õppija tutvub joonistamise teoreetilise alusega ja teab, kuidas õpetada last joonistama.
Õppetöövormid: loeng, laste joonistuste vaatlus ja analüüs, praktiliste ülesannete täitmine.
Õppetöö sisu: Kursuse esimeses osas saab õppija ülevaate joonistamise olemusest, tähtsusest ja seostest psüühiliste protsessidega. Järgnevalt keskendutakse joonistamisoskuse kujunemisele, kirjeldatakse selle nelja etappi. Tutvustatakse sihitu ja sihipärase kritseldamise erinevusi ning avatakse esemelise ja teemajoonistuse eripärad. Pikemalt peatutakse inimese kujutamise etappidel. Räägitakse joonistamise rollist diagnostikas.
Kursuse teises osas keskendutakse joonistamisoskuse kujundamisele. Antakse ülevaade kunstitegevuste ettevalmistava etapi ülesannetest ning joonistamiseelse perioodi läbimisest täiskasvanu ja lapse koosjoonistamise kaudu. Iseloomustatakse vaatlusoskuse kujundamist lastel. Järgnevalt kirjeldatakse esemelise joonistamisoskuse kujundamist geomeetrilise vormi ja joone abil. Jagatakse soovitusi kompositsioonide loomiseks. Räägitakse joonistamisest ilukirjanduslike tekstide ja muusika järgi. Põgusalt peatutakse laste kunstiteoste demonstreerimisel ja hindamisel. Kursuse lõpus keskendutakse kõnearendustöö võimalustele joonistamise ajal.
Oodatavad tulemused: Kursusel osalejad oskavad hinnata rühma (klassi) laste joonistamisoskuse taset ning sellest tulenevalt planeerida edasist tööd kunstitegevuste vallas. Õppijad oskavad planeerida individuaalsete õppekavade kunstiõpetuse valdkonna osa ja täita kava last arendavate ülesannetega. Samuti teavad nad, kuidas joonistamise kaudu arendada laste kõne funktsionaalseid aspekte – suhtlemist ja oma tegevuste reguleerimist ja planeerimist kõne abil.
Info ja eelregistreerimine tel 55606076, koolitus@version.ee www.version.ee
Kohvipausid kl 11.30-11.45 ja 15.15-15.30, lõuna 13.15-13.45
- 23.04.2026 kl 10-17 Centennial Hotell Tallinna konverentsikeskuse õpperuumis Motivatsioon, Endla t 15 TALLINN Koolituse tutvustus: Lapse väärkohtlemine ei avaldu alati nähtavate vigastuste või otseste sõnade kaudu. Sageli väljendub lapse kogetud väärkohtlemine hoopis käitumises, emotsioonides, mängus, suhtlemises või joonistustes ning need märgid erinevad sõltuvalt lapse vanusest ja arenguetapist. Mida noorem on laps, seda enam räägib tema eest käitumine ja loov eneseväljendus. Koolitusel käsitleme, millised on lapse väärkohtlemise võimalikud tunnused väikelapseeas, koolieelses eas ja nooremas koolieas ning kuidas eristada tavapäraseid arengulisi iseärasusi võimalikest ohumärkidest. Eraldi tähelepanu pööratakse laste joonistuste ja teiste loovtööde analüüsimisele kui ühele võimalusele märgata lapse sisemaailma peegeldavaid signaale. Arutleme, kuidas hinnata lapse sõnalisi ja mittesõnalisi vihjeid ning reageerida professionaalselt, lähtudes lapse parimatest huvidest. Sihtgrupp: lastega töötavad spetsialistid – õpetajad, lasteaiaõpetajad, psühholoogid, terapeudid, sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad, tugiisikud, tervishoiutöötajad jm. Koolituse käigus:
- tutvustatakse lapse väärkohtlemise erinevaid vorme ning nende mõju lapse arengule;
- käsitletakse vanusepõhiseid käitumuslikke, emotsionaalseid ja füüsilisi ohumärke;
- analüüsitakse päris juhtumite põhjal laste joonistusi ja teisi loovtöid;
- arutletakse, kuidas tõlgendada joonistusi terviklikus kontekstis ning vältida ennatlikke järeldusi;
- käsitletakse spetsialisti rolli ja koostööd lapse kaitsmisel.
- Lapse väärkohtlemise vormid: füüsiline, emotsionaalne, seksuaalne väärkohtlemine ja hooletusse jätmine
- Väärkohtlemise mõju lapse arengule ja turvatundele
- Käitumuslikud, emotsionaalsed ja füüsilised ohumärgid erinevates vanuseastmetes
- Lapse joonistused kui võimalikud sisemaailma peegeldajad – mida märgata ja mida mitte üle tõlgendada
- Juhtumite ning laste joonistuste ühine analüüs
- Millal peaks spetsialist muret tundma – riskide hindamine
- Lapsega rääkimine kahtluse korral – mida teha ja mida vältida
- Koostöö lapsevanemate, lastekaitse ja teiste spetsialistidega
- Vanusepõhiseid näiteid väärkohtlemise tunnustest
- Visuaalseid näiteid laste joonistustest ja juhtumikirjeldustest
- Materjale ja soovitusi igapäevaseks kasutamiseks
- tunneb erinevaid lapse väärkohtlemise vorme ja nende mõju lapse arengule; suudab eristada arengulisi iseärasusi võimalikest ohumärkidest;oskab reageerida lapse heaolu toetavalt väärkohtlemise kahtluse korral;
- 27. septembril 2023 kl 10-17 Centennial Hotell Tallinna konverentsikeskuse ruumis Motivatsioon Endla 15 TALLINN 1. Millised tegurid mõjutavad laste joonistusi? 2. Kuidas lugeda laste joonistusi? 3. Nägude väljendusrikkus ja ilmekus 4. Joonistuse asetus - lehe keskele - lehe paremale poole - allaossa - rõhutatud detailid - pintslitõmbed 5. Joonistamise teraapia ja diagnoosimine 6. Keda lapsed joonistavad? 7. Kuidas joonistavad lapsed emasid? 8. Kuidas lapsed joonistavad oma perekonda? 9. Kuidas joonistavad lapsed isasid, kellel nad on reaalselt olemas? 10. Kuidas joonistavad lapsed isasid, kellel nad on nö kaotsi läinud? 11. Miks joonistused vahel järsult muutuvad? Lektor: Kai-Liis Gramakovski Tallinna Ülikooli terviseteaduse magister ja kutset omav kunstiterapeut. On olnud pikaajaline lektor mitmetel lapsi puudutavatel teemadel ka Tallinna Ülikoolis
Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7) 30.oktoober-3.november 2017 kl 10.00-15.15 Endla t 4 Projektieksperdi õppeklassis Sihtrühm: raamatupidajad, finantsjuhid, ettevõtete juhid, raamatupidaja kutsetunnistuse taotlejad Eesmärk: Koolitus hõlmab kõiki põhilisi raamatupidaja töös vajalikke valdkondi. Toimunud muudatused saab kätte ühest kohast ja korraga. Soovitav läbida igal töötaval raamatupidajal 2-3 aasta tagant. Lisaks ootame kõiki raamatupidaja assistent I kutse omanikke (raamatupidaja tase 5 )juhtimisarvestuse moodulit kuulama ja seejärel eksamile minema Esmaspäev 30. oktoober FINANTSANALÜÜS JA -JUHTIMINE Ettevõtte edu väljendub tema finantsnäitajates, finantssihtide saavutamises ja rahavoogudes. Edu hindamine, varem langetatud otsuste mõju analüüs ja väärtuse loomine on lahutamatud osad juhtimisprotsessist. Raamatupidamise andmebaas on ettevõte mälu, mis aitab meil kaardistada ettevõtmise kitsaskohti ja vabaduskraade. Keskendume nendel suhtarvudel, mida rakendatakse finantsjuhtimise eesmärgil - hetkeseisu kaardistamisel ja tuleviku finantssihtide määramisel. Seostame kasumit, tasuvust ja vabu rahavoogusid konkreetsete tegevuste ja otsustega. Tutvustame näidete abil rusikareegleid ja rahandusalaseid truisme, mis võivad osutada määravaks ettevõtte jätkusuutlikkusele. • staatilised ja dünaamilised likviidsusnäitajad • käibekapitali tõhususe näitajad • kapitalistruktuur ja kapitali kaalutud keskmine hind • kasumimarginaalid • varade ja omakapitali tasuvus • vabad rahavood ja rahavoogudel põhinevad näitajad • investeeritud kapitali tootlikkus ja kapitali hind Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991. Teisipäev, 31. okoober JUHTIMIS- JA KULUARVESTUS NING INVESTEERIMISOTSUSED Ettevõtte edu sisenditeks on teadlikult tehtud strateegilised otsused ja efektiivsed protsessid. Tõhus juhtimis- ja kuluarvestussüsteem võimaldab analüüsida ressursside kasutamist ja tegevusprotsesside osi, kitsaskohtade tekkepõhjuseid ning keskenduda väärtust loovatele tegevustele. Tutvustame majandusarvestussüsteemi ülesehitust ja struktuuri, mida rakendatakse nii oleviku kirjendamisel kui tuleviku planeerimisel (eelarvestamisel). Koolituspäeva rõhuasetus on tugimudelitel, mida tuleks erinevates olukordades rakendada müügimahtude määramisel, hinnakujundamisel ning investeerimisotsuste langetamisel. • finants- juhtimis- ja kuluarvestuse seosed - muutuv, otsene, kaudne ja perioodikulu - jääktulu (piirkasum), tasakaalupunkt rahas ja ühikutes - kulukoht, tegevus, kulukandja, kulukäiturid - standardkulu ja muud meetodid tootmisvarude omahinna määramisel - tegevuspõhine arvestus - toote, kauba või teenuse lõplik omahind • investeerimisotsuste tugimudelid - raha aegväärtus - nüüdisväärtus, tuleviku väärtus, annuiteet - investeerimisotsuste kriteeriumid - väärtuse loomise kontekstis - diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusaeg, kasumiindeks - sisemine intressimäär ja puhas nüüdisväärtus - investeerimisotsused ja rahandusalased truismid Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991. Kolmapäev, 01. november VARADE JA KOHUSTUSTE ÕIGE JA ÕIGLANE KÄSITLEMINE Koolituspäeval keskendume nendel varade ja kohustuste koostisosadel, mille õige ja õiglane mõõtmine ja kajastamine nõuab majandustehingute majandusliku sisu analüüsi ja rahandusalaseid teadmisi. Raamatupidamisarvestuse ja rahanduse puutepunktide arvu arvesse võttes tuleb vanem- ja juhtivraamatupidajal vallata aegväärtust, diskonteerimist, sisemise intressimäära määramist, annuiteedi metoodikat jne. • raamatupidamisarvestuse ja rahanduse puutepunktid - diskontomäär ja tulevaste perioodide rahavood - pikaajalise nõude või võlgnevuse nüüdisväärtus ja edasine kajastamine - üle/alla nimiväärtuse soetatud/müüdud võlakirja korrigeeritud maksumus - kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramine - kapitalirendi võlgnevuse arvestus annuiteedi meetodil - müük-tagasirendi tehingute arvestus - vara väärtuse testi teostamine kasutusväärtuse abil - pikaajalise eraldise nüüdisväärtuse määramine Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7) Neljapäev , 02. november MAKSUD Viimase paari aasta jooksul on käibemaksuseaduses tehtud olulisi muudatusi, mis enamasti tingitud käibemaksu direktiivi muudatustest. Lisaks on Eesti käibemaksu direktiivis lubatud piiranguid meie käibemaksuseadusesse üle võtnud. Näiteks seoses sõiduautode sisendkäibemaksuga ja alates 01.01.2017 metallitoodete maksustamise erikorra rakendumisega. Tulumaksu seaduse muudatused puudutavad dividendide ja erisoodustuste maksustamist, samuti maksuvaba tuluga ja tulust tehtavate mahaarvamistega seotud muudatusi . Täiendatud on ka sotsiaalmaksuseadust.
Käsitletavad teemad: • Sõiduautode soetamise ja kasutamise kulude sisendkäibemaks • Omatarbe mõiste muudatused ja muudatused alates 01.01.2018. • Elektrooniliste teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste maksustamine • Metallitoodete maksustamise erikord • 0% määraga kaupade ja teenuste maksustamise muudatused ning käibemaksuvabastustõend • Maksukohustuslasena registreerimise piirmäära muudatus • Käibedeklaratsiooni lisa ja sellega seotud probleemid • Sisendkäibemaksu korrigeerimine; sõiduautode sisendkäibemaksu piirangu muudatus alates 01.01.2018 • Impordi käibemaksu deklareerimine käibedeklaratsioonis • Dividendide maksustamise muudatused • Regulaarselt makstavate dividendide maksustamine alates 01.01.2018 • Varjatud kasumieraldiste maksustamine 01.01.2018 • Krediidiasutuste avansilised maksed • Töölähetuste kulud ja maksustamine • Renditulu ja litsentsitasu • Litsentsitasu maksustamise muudatused maksulepingutes • Residendist füüsilise isiku tulust tehtavad mahaarvamised ja piirangud • Isikliku sõiduauto parkimistasude maksustamine • Dividendi maksustamine füüsilise isiku puhul • Koolituskulude mahaarvamise piirangud • Lepingulise investeerimisfondi tulu maksustamine • Erisoodustuste maksustamise muudatused, sh sõiduautode erisoodustus alates 01.01.2018 • Töötajate majutamise maksustamine • Maksusoodustuste kasutamisest teatamine • Seotud isikule antud laenus teatamine • Maksuvaba tulu alates 01.01.2018 • Haigushüvitiste sotsiaalmaksuga maksustamise muudatus Lektor: VIRVE ARU Rödl& Partner OÜ maksukonsultant Reede 03. oktoober TÖÖÕIGUS PRAKTIKAS Koolitusel räägitakse lahti Töölepingu seaduse ja selle rakendamise valupunktid; antakse näpunäiteid töölepingu sõlmimise, muudatuste tegemise ja ülesütlemise kohta. Räägitakse, millised on sagedamini üleskerkivad probleemid ja kuidas neid lahendada. Palju näiteid töövaidluskomisjonide tööst ja kohtupraktikast. 1. Töötasu kokkulepped lepingus; a. Mida toob kaasa säte „ tööandjal on õigus maksta lisatasu…”? b. Tasu maksmine eritingimustes; c. Millal saab töötaja nõuda keskmist töötasu, väites, et talle ei anta tööd? d. Mis saab siis, kui tööd kogu tööajaks ei jätku? e. Kuidas ja kas anda vaba aega „oma asjade ajamiseks”? 2. Puhkuste ajakava, kuidas kajastada - vanemapuhkused, õppepuhkus; a. Millal maksta puhkusetasu, kuidas seda arvutada? 7. Kuidas peab tööandja reageerima töötajapoolsele rikkumisele? 8. Mille eest ja millises määras vastutab rikkumiste eest töötaja? a. Kuidas kahju hüvitamist nõuda/töötasust kinni pidada? 9. Töölepingu lõppemine; a. Etteteatamise kohustus sõltuvalt alusest; b. Korraline vs erakorraline ülesütlemine; c. Nõuded ülesütlemisavaldusele; d. Kuidas reageerida töötajapoolsele töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusele? e. Tööandja võimalused leping erakorraliselt üles öelda, sh. – koondamise protseduurid – töötajapoolse rikkumise vormistamine f. Millised on tagajärjed, kui pooled „lepivad kokku” koondamises või lepingu lõpetamises töövõime vähenemise tõttu? g. Kuidas/kas öelda tööleping üles rasedaga, lapsehoolduspuhkusel oleva, ajutiselt töövõimetu/puhkusel oleva/ põhjuseta puuduva töötajaga? h. Missuguseid hüvitisi peab tööandja maksma või milliseid on ta õigustatud nõudma lepingu lõppemisel? 10. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine; a. Tähtajad, võimalikud nõuded; b. Kuidas toimida, kui töötaja on lepingu erakorraliselt üles öelnud, aga tööandja arvates alusetult? c. Mida ja kuidas vastata TVK-le või kohtule; kompromissi saavutamine? Teemade „illustreerimiseks” näited TVK tööst ja kohtupraktikast, sh.olulised Riigikohtu lahendid. Lektor: HELVE TOOMLA, jurist, konsultant tööõiguse alal Õpiväljundid 1.Tunneb Raamatupidamise seadust ja Raamatupidamise Toimkonna juhendeid (RTJ) ning muudes normatiivaktides väike- ja keskettevõttele sätestatut. 2. Oskab koostada raamatupidamise põhiaruandeid, võttes aluseks kirjendatud ja dokumenteeritud majandussündmused. 3. Tunneb finantsanalüüsi ja finantsjuhtimise aluseid. 4. Oskab kaardistada ettevõtte finantsseisu ja määrata tuleviku finantssihte; 5. Valdab aegväärtust, diskonteerimist, sisemise intressimäära määramist, annuiteedi metoodikat jne; 6. Tunneb maksuseadusi ja neid reguleerivaid õigusakte, täidab ja esitab maksudeklaratsiooni vastavalt seadusandlusele; 7. Oskab teostada analüüsi, kasutades finantsaruannete analüüsi põhimeetodeid; 8. Oskab kasutada finantsarvestuse jaoks lubatud kuluarvestuse meetodeid, lähtudes majandusüksuse eripärast; 9. Oskab finantseelarveid (sh eelarvestatud finantsaruandeid) lähtudes majandusüksuse eripärast; 10. Oskab luua kuluarvestuse süsteemi ettevõttes; 11. Tunneb tööseadusandlust. Lõpetanu teadmised ja oskused vastavad kutsestandardile –vanemraamatupidaja tase 6. Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7) 30.oktoober-3.november 2017 kl 10.00-15.15 Endla t 4 Projektieksperdi õppeklassis Sihtrühm: raamatupidajad, finantsjuhid, ettevõtete juhid, raamatupidaja kutsetunnistuse taotlejad Eesmärk: Koolitus hõlmab kõiki põhilisi raamatupidaja töös vajalikke valdkondi. Toimunud muudatused saab kätte ühest kohast ja korraga. Soovitav läbida igal töötaval raamatupidajal 2-3 aasta tagant. Esmaspäev 30. oktoober FINANTSANALÜÜS JA -JUHTIMINE Ettevõtte edu väljendub tema finantsnäitajates, finantssihtide saavutamises ja rahavoogudes. Edu hindamine, varem langetatud otsuste mõju analüüs ja väärtuse loomine on lahutamatud osad juhtimisprotsessist. Raamatupidamise andmebaas on ettevõte mälu, mis aitab meil kaardistada ettevõtmise kitsaskohti ja vabaduskraade. Keskendume nendel suhtarvudel, mida rakendatakse finantsjuhtimise eesmärgil - hetkeseisu kaardistamisel ja tuleviku finantssihtide määramisel. Seostame kasumit, tasuvust ja vabu rahavoogusid konkreetsete tegevuste ja otsustega. Tutvustame näidete abil rusikareegleid ja rahandusalaseid truisme, mis võivad osutada määravaks ettevõtte jätkusuutlikkusele. • staatilised ja dünaamilised likviidsusnäitajad • käibekapitali tõhususe näitajad • kapitalistruktuur ja kapitali kaalutud keskmine hind • kasumimarginaalid • varade ja omakapitali tasuvus • vabad rahavood ja rahavoogudel põhinevad näitajad • investeeritud kapitali tootlikkus ja kapitali hind Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991. Teisipäev, 31. okoober JUHTIMIS- JA KULUARVESTUS NING INVESTEERIMISOTSUSED Ettevõtte edu sisenditeks on teadlikult tehtud strateegilised otsused ja efektiivsed protsessid. Tõhus juhtimis- ja kuluarvestussüsteem võimaldab analüüsida ressursside kasutamist ja tegevusprotsesside osi, kitsaskohtade tekkepõhjuseid ning keskenduda väärtust loovatele tegevustele. Tutvustame majandusarvestussüsteemi ülesehitust ja struktuuri, mida rakendatakse nii oleviku kirjendamisel kui tuleviku planeerimisel (eelarvestamisel). Koolituspäeva rõhuasetus on tugimudelitel, mida tuleks erinevates olukordades rakendada müügimahtude määramisel, hinnakujundamisel ning investeerimisotsuste langetamisel. • finants- juhtimis- ja kuluarvestuse seosed - muutuv, otsene, kaudne ja perioodikulu - jääktulu (piirkasum), tasakaalupunkt rahas ja ühikutes - kulukoht, tegevus, kulukandja, kulukäiturid - standardkulu ja muud meetodid tootmisvarude omahinna määramisel - tegevuspõhine arvestus - toote, kauba või teenuse lõplik omahind • investeerimisotsuste tugimudelid - raha aegväärtus - nüüdisväärtus, tuleviku väärtus, annuiteet - investeerimisotsuste kriteeriumid - väärtuse loomise kontekstis - diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusaeg, kasumiindeks - sisemine intressimäär ja puhas nüüdisväärtus - investeerimisotsused ja rahandusalased truismid Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991. Kolmapäev, 01. november VARADE JA KOHUSTUSTE ÕIGE JA ÕIGLANE KÄSITLEMINE Koolituspäeval keskendume nendel varade ja kohustuste koostisosadel, mille õige ja õiglane mõõtmine ja kajastamine nõuab majandustehingute majandusliku sisu analüüsi ja rahandusalaseid teadmisi. Raamatupidamisarvestuse ja rahanduse puutepunktide arvu arvesse võttes tuleb vanem- ja juhtivraamatupidajal vallata aegväärtust, diskonteerimist, sisemise intressimäära määramist, annuiteedi metoodikat jne. • raamatupidamisarvestuse ja rahanduse puutepunktid - diskontomäär ja tulevaste perioodide rahavood - pikaajalise nõude või võlgnevuse nüüdisväärtus ja edasine kajastamine - üle/alla nimiväärtuse soetatud/müüdud võlakirja korrigeeritud maksumus - kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramine - kapitalirendi võlgnevuse arvestus annuiteedi meetodil - müük-tagasirendi tehingute arvestus - vara väärtuse testi teostamine kasutusväärtuse abil - pikaajalise eraldise nüüdisväärtuse määramine Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7) Neljapäev , 02. november MAKSUD Viimase paari aasta jooksul on käibemaksuseaduses tehtud olulisi muudatusi, mis enamasti tingitud käibemaksu direktiivi muudatustest. Lisaks on Eesti käibemaksu direktiivis lubatud piiranguid meie käibemaksuseadusesse üle võtnud. Näiteks seoses sõiduautode sisendkäibemaksuga ja alates 01.01.2017 metallitoodete maksustamise erikorra rakendumisega. Tulumaksu seaduse muudatused puudutavad dividendide ja erisoodustuste maksustamist, samuti maksuvaba tuluga ja tulust tehtavate mahaarvamistega seotud muudatusi . Täiendatud on ka sotsiaalmaksuseadust. Käsitletavad teemad: • Sõiduautode soetamise ja kasutamise kulude sisendkäibemaks • Omatarbe mõiste muudatused ja muudatused alates 01.01.2018. • Elektrooniliste teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste maksustamine • Metallitoodete maksustamise erikord • 0% määraga kaupade ja teenuste maksustamise muudatused ning käibemaksuvabastustõend • Maksukohustuslasena registreerimise piirmäära muudatus • Käibedeklaratsiooni lisa ja sellega seotud probleemid • Sisendkäibemaksu korrigeerimine; sõiduautode sisendkäibemaksu piirangu muudatus alates 01.01.2018 • Impordi käibemaksu deklareerimine käibedeklaratsioonis • Dividendide maksustamise muudatused • Regulaarselt makstavate dividendide maksustamine alates 01.01.2018 • Varjatud kasumieraldiste maksustamine 01.01.2018 • Krediidiasutuste avansilised maksed • Töölähetuste kulud ja maksustamine • Renditulu ja litsentsitasu • Litsentsitasu maksustamise muudatused maksulepingutes • Residendist füüsilise isiku tulust tehtavad mahaarvamised ja piirangud • Isikliku sõiduauto parkimistasude maksustamine • Dividendi maksustamine füüsilise isiku puhul • Koolituskulude mahaarvamise piirangud • Lepingulise investeerimisfondi tulu maksustamine • Erisoodustuste maksustamise muudatused, sh sõiduautode erisoodustus alates 01.01.2018 • Töötajate majutamise maksustamine • Maksusoodustuste kasutamisest teatamine • Seotud isikule antud laenus teatamine • Maksuvaba tulu alates 01.01.2018 • Haigushüvitiste sotsiaalmaksuga maksustamise muudatus Lektor: VIRVE ARU Rödl& Partner OÜ maksukonsultant Reede 03. oktoober TÖÖÕIGUS PRAKTIKAS Koolitusel räägitakse lahti Töölepingu seaduse ja selle rakendamise valupunktid; antakse näpunäiteid töölepingu sõlmimise, muudatuste tegemise ja ülesütlemise kohta. Räägitakse, millised on sagedamini üleskerkivad probleemid ja kuidas neid lahendada. Palju näiteid töövaidluskomisjonide tööst ja kohtupraktikast. 1. Töötasu kokkulepped lepingus; a. Mida toob kaasa säte „ tööandjal on õigus maksta lisatasu…”? b. Tasu maksmine eritingimustes; c. Millal saab töötaja nõuda keskmist töötasu, väites, et talle ei anta tööd? d. Mis saab siis, kui tööd kogu tööajaks ei jätku? e. Kuidas ja kas anda vaba aega „oma asjade ajamiseks”? 2. Puhkuste ajakava, kuidas kajastada - vanemapuhkused, õppepuhkus; a. Millal maksta puhkusetasu, kuidas seda arvutada? 7. Kuidas peab tööandja reageerima töötajapoolsele rikkumisele? 8. Mille eest ja millises määras vastutab rikkumiste eest töötaja? a. Kuidas kahju hüvitamist nõuda/töötasust kinni pidada? 9. Töölepingu lõppemine; a. Etteteatamise kohustus sõltuvalt alusest; b. Korraline vs erakorraline ülesütlemine; c. Nõuded ülesütlemisavaldusele; d. Kuidas reageerida töötajapoolsele töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusele? e. Tööandja võimalused leping erakorraliselt üles öelda, sh. – koondamise protseduurid – töötajapoolse rikkumise vormistamine f. Millised on tagajärjed, kui pooled „lepivad kokku” koondamises või lepingu lõpetamises töövõime vähenemise tõttu? g. Kuidas/kas öelda tööleping üles rasedaga, lapsehoolduspuhkusel oleva, ajutiselt töövõimetu/puhkusel oleva/ põhjuseta puuduva töötajaga? h. Missuguseid hüvitisi peab tööandja maksma või milliseid on ta õigustatud nõudma lepingu lõppemisel? 10. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine; a. Tähtajad, võimalikud nõuded; b. Kuidas toimida, kui töötaja on lepingu erakorraliselt üles öelnud, aga tööandja arvates alusetult? c. Mida ja kuidas vastata TVK-le või kohtule; kompromissi saavutamine? Teemade „illustreerimiseks” näited TVK tööst ja kohtupraktikast, sh.olulised Riigikohtu lahendid. Lektor: HELVE TOOMLA, jurist, konsultant tööõiguse alal Õpiväljundid 1.Tunneb Raamatupidamise seadust ja Raamatupidamise Toimkonna juhendeid (RTJ) ning muudes normatiivaktides väike- ja keskettevõttele sätestatut. 2. Oskab koostada raamatupidamise põhiaruandeid, võttes aluseks kirjendatud ja dokumenteeritud majandussündmused. 3. Tunneb finantsanalüüsi ja finantsjuhtimise aluseid. 4. Oskab kaardistada ettevõtte finantsseisu ja määrata tuleviku finantssihte; 5. Valdab aegväärtust, diskonteerimist, sisemise intressimäära määramist, annuiteedi metoodikat jne; 6. Tunneb maksuseadusi ja neid reguleerivaid õigusakte, täidab ja esitab maksudeklaratsiooni vastavalt seadusandlusele; 7. Oskab teostada analüüsi, kasutades finantsaruannete analüüsi põhimeetodeid; 8. Oskab kasutada finantsarvestuse jaoks lubatud kuluarvestuse meetodeid, lähtudes majandusüksuse eripärast; 9. Oskab finantseelarveid (sh eelarvestatud finantsaruandeid) lähtudes majandusüksuse eripärast; 10. Oskab luua kuluarvestuse süsteemi ettevõttes; 11. Tunneb tööseadusandlust. Lõpetanu teadmised ja oskused vastavad kutsestandardile –vanemraamatupidaja tase 6. v Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7) 30.oktoober-3.november 2017 kl 10.00-15.15 Endla t 4 Projektieksperdi õppeklassis Sihtrühm: raamatupidajad, finantsjuhid, ettevõtete juhid, raamatupidaja kutsetunnistuse taotlejad Eesmärk: Koolitus hõlmab kõiki põhilisi raamatupidaja töös vajalikke valdkondi. Toimunud muudatused saab kätte ühest kohast ja korraga. Soovitav läbida igal töötaval raamatupidajal 2-3 aasta tagant. Esmaspäev 30. oktoober FINANTSANALÜÜS JA -JUHTIMINE Ettevõtte edu väljendub tema finantsnäitajates, finantssihtide saavutamises ja rahavoogudes. Edu hindamine, varem langetatud otsuste mõju analüüs ja väärtuse loomine on lahutamatud osad juhtimisprotsessist. Raamatupidamise andmebaas on ettevõte mälu, mis aitab meil kaardistada ettevõtmise kitsaskohti ja vabaduskraade. Keskendume nendel suhtarvudel, mida rakendatakse finantsjuhtimise eesmärgil - hetkeseisu kaardistamisel ja tuleviku finantssihtide määramisel. Seostame kasumit, tasuvust ja vabu rahavoogusid konkreetsete tegevuste ja otsustega. Tutvustame näidete abil rusikareegleid ja rahandusalaseid truisme, mis võivad osutada määravaks ettevõtte jätkusuutlikkusele. • staatilised ja dünaamilised likviidsusnäitajad • käibekapitali tõhususe näitajad • kapitalistruktuur ja kapitali kaalutud keskmine hind • kasumimarginaalid • varade ja omakapitali tasuvus • vabad rahavood ja rahavoogudel põhinevad näitajad • investeeritud kapitali tootlikkus ja kapitali hind Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991. Teisipäev, 31. okoober JUHTIMIS- JA KULUARVESTUS NING INVESTEERIMISOTSUSED Ettevõtte edu sisenditeks on teadlikult tehtud strateegilised otsused ja efektiivsed protsessid. Tõhus juhtimis- ja kuluarvestussüsteem võimaldab analüüsida ressursside kasutamist ja tegevusprotsesside osi, kitsaskohtade tekkepõhjuseid ning keskenduda väärtust loovatele tegevustele. Tutvustame majandusarvestussüsteemi ülesehitust ja struktuuri, mida rakendatakse nii oleviku kirjendamisel kui tuleviku planeerimisel (eelarvestamisel). Koolituspäeva rõhuasetus on tugimudelitel, mida tuleks erinevates olukordades rakendada müügimahtude määramisel, hinnakujundamisel ning investeerimisotsuste langetamisel. • finants- juhtimis- ja kuluarvestuse seosed - muutuv, otsene, kaudne ja perioodikulu - jääktulu (piirkasum), tasakaalupunkt rahas ja ühikutes - kulukoht, tegevus, kulukandja, kulukäiturid - standardkulu ja muud meetodid tootmisvarude omahinna määramisel - tegevuspõhine arvestus - toote, kauba või teenuse lõplik omahind • investeerimisotsuste tugimudelid - raha aegväärtus - nüüdisväärtus, tuleviku väärtus, annuiteet - investeerimisotsuste kriteeriumid - väärtuse loomise kontekstis - diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusaeg, kasumiindeks - sisemine intressimäär ja puhas nüüdisväärtus - investeerimisotsused ja rahandusalased truismid Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991. Kolmapäev, 01. november VARADE JA KOHUSTUSTE ÕIGE JA ÕIGLANE KÄSITLEMINE Koolituspäeval keskendume nendel varade ja kohustuste koostisosadel, mille õige ja õiglane mõõtmine ja kajastamine nõuab majandustehingute majandusliku sisu analüüsi ja rahandusalaseid teadmisi. Raamatupidamisarvestuse ja rahanduse puutepunktide arvu arvesse võttes tuleb vanem- ja juhtivraamatupidajal vallata aegväärtust, diskonteerimist, sisemise intressimäära määramist, annuiteedi metoodikat jne. • raamatupidamisarvestuse ja rahanduse puutepunktid - diskontomäär ja tulevaste perioodide rahavood - pikaajalise nõude või võlgnevuse nüüdisväärtus ja edasine kajastamine - üle/alla nimiväärtuse soetatud/müüdud võlakirja korrigeeritud maksumus - kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramine - kapitalirendi võlgnevuse arvestus annuiteedi meetodil - müük-tagasirendi tehingute arvestus - vara väärtuse testi teostamine kasutusväärtuse abil - pikaajalise eraldise nüüdisväärtuse määramine Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7) Neljapäev , 02. november MAKSUD Viimase paari aasta jooksul on käibemaksuseaduses tehtud olulisi muudatusi, mis enamasti tingitud käibemaksu direktiivi muudatustest. Lisaks on Eesti käibemaksu direktiivis lubatud piiranguid meie käibemaksuseadusesse üle võtnud. Näiteks seoses sõiduautode sisendkäibemaksuga ja alates 01.01.2017 metallitoodete maksustamise erikorra rakendumisega. Tulumaksu seaduse muudatused puudutavad dividendide ja erisoodustuste maksustamist, samuti maksuvaba tuluga ja tulust tehtavate mahaarvamistega seotud muudatusi . Täiendatud on ka sotsiaalmaksuseadust. Käsitletavad teemad: • Sõiduautode soetamise ja kasutamise kulude sisendkäibemaks • Omatarbe mõiste muudatused ja muudatused alates 01.01.2018. • Elektrooniliste teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste maksustamine • Metallitoodete maksustamise erikord • 0% määraga kaupade ja teenuste maksustamise muudatused ning käibemaksuvabastustõend • Maksukohustuslasena registreerimise piirmäära muudatus • Käibedeklaratsiooni lisa ja sellega seotud probleemid • Sisendkäibemaksu korrigeerimine; sõiduautode sisendkäibemaksu piirangu muudatus alates 01.01.2018 • Impordi käibemaksu deklareerimine käibedeklaratsioonis • Dividendide maksustamise muudatused • Regulaarselt makstavate dividendide maksustamine alates 01.01.2018 • Varjatud kasumieraldiste maksustamine 01.01.2018 • Krediidiasutuste avansilised maksed • Töölähetuste kulud ja maksustamine • Renditulu ja litsentsitasu • Litsentsitasu maksustamise muudatused maksulepingutes • Residendist füüsilise isiku tulust tehtavad mahaarvamised ja piirangud • Isikliku sõiduauto parkimistasude maksustamine • Dividendi maksustamine füüsilise isiku puhul • Koolituskulude mahaarvamise piirangud • Lepingulise investeerimisfondi tulu maksustamine • Erisoodustuste maksustamise muudatused, sh sõiduautode erisoodustus alates 01.01.2018 • Töötajate majutamise maksustamine • Maksusoodustuste kasutamisest teatamine • Seotud isikule antud laenus teatamine • Maksuvaba tulu alates 01.01.2018 • Haigushüvitiste sotsiaalmaksuga maksustamise muudatus Lektor: VIRVE ARU Rödl& Partner OÜ maksukonsultant Reede 03. oktoober TÖÖÕIGUS PRAKTIKAS Koolitusel räägitakse lahti Töölepingu seaduse ja selle rakendamise valupunktid; antakse näpunäiteid töölepingu sõlmimise, muudatuste tegemise ja ülesütlemise kohta. Räägitakse, millised on sagedamini üleskerkivad probleemid ja kuidas neid lahendada. Palju näiteid töövaidluskomisjonide tööst ja kohtupraktikast. 1. Töötasu kokkulepped lepingus; a. Mida toob kaasa säte „ tööandjal on õigus maksta lisatasu…”? b. Tasu maksmine eritingimustes; c. Millal saab töötaja nõuda keskmist töötasu, väites, et talle ei anta tööd? d. Mis saab siis, kui tööd kogu tööajaks ei jätku? e. Kuidas ja kas anda vaba aega „oma asjade ajamiseks”? 2. Puhkuste ajakava, kuidas kajastada - vanemapuhkused, õppepuhkus; a. Millal maksta puhkusetasu, kuidas seda arvutada? 7. Kuidas peab tööandja reageerima töötajapoolsele rikkumisele? 8. Mille eest ja millises määras vastutab rikkumiste eest töötaja? a. Kuidas kahju hüvitamist nõuda/töötasust kinni pidada? 9. Töölepingu lõppemine; a. Etteteatamise kohustus sõltuvalt alusest; b. Korraline vs erakorraline ülesütlemine; c. Nõuded ülesütlemisavaldusele; d. Kuidas reageerida töötajapoolsele töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusele? e. Tööandja võimalused leping erakorraliselt üles öelda, sh. – koondamise protseduurid – töötajapoolse rikkumise vormistamine f. Millised on tagajärjed, kui pooled „lepivad kokku” koondamises või lepingu lõpetamises töövõime vähenemise tõttu? g. Kuidas/kas öelda tööleping üles rasedaga, lapsehoolduspuhkusel oleva, ajutiselt töövõimetu/puhkusel oleva/ põhjuseta puuduva töötajaga? h. Missuguseid hüvitisi peab tööandja maksma või milliseid on ta õigustatud nõudma lepingu lõppemisel? 10. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine; a. Tähtajad, võimalikud nõuded; b. Kuidas toimida, kui töötaja on lepingu erakorraliselt üles öelnud, aga tööandja arvates alusetult? c. Mida ja kuidas vastata TVK-le või kohtule; kompromissi saavutamine? Teemade „illustreerimiseks” näited TVK tööst ja kohtupraktikast, sh.olulised Riigikohtu lahendid. Lektor: HELVE TOOMLA, jurist, konsultant tööõiguse alal Õpiväljundid 1.Tunneb Raamatupidamise seadust ja Raamatupidamise Toimkonna juhendeid (RTJ) ning muudes normatiivaktides väike- ja keskettevõttele sätestatut. 2. Oskab koostada raamatupidamise põhiaruandeid, võttes aluseks kirjendatud ja dokumenteeritud majandussündmused. 3. Tunneb finantsanalüüsi ja finantsjuhtimise aluseid. 4. Oskab kaardistada ettevõtte finantsseisu ja määrata tuleviku finantssihte; 5. Valdab aegväärtust, diskonteerimist, sisemise intressimäära määramist, annuiteedi metoodikat jne; 6. Tunneb maksuseadusi ja neid reguleerivaid õigusakte, täidab ja esitab maksudeklaratsiooni vastavalt seadusandlusele; 7. Oskab teostada analüüsi, kasutades finantsaruannete analüüsi põhimeetodeid; 8. Oskab kasutada finantsarvestuse jaoks lubatud kuluarvestuse meetodeid, lähtudes majandusüksuse eripärast; 9. Oskab finantseelarveid (sh eelarvestatud finantsaruandeid) lähtudes majandusüksuse eripärast; 10. Oskab luua kuluarvestuse süsteemi ettevõttes; 11. Tunneb tööseadusandlust. Lõpetanu teadmised ja oskused vastavad kutsestandardile –vanemraamatupidaja tase 6.Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7)
30.oktoober-3.november 2017 kl 10.00-15.15 Endla t 4 Projektieksperdi õppeklassis
Sihtrühm: raamatupidajad, finantsjuhid, ettevõtete juhid, raamatupidaja kutsetunnistuse taotlejad
Eesmärk: Koolitus hõlmab kõiki põhilisi raamatupidaja töös vajalikke valdkondi. Toimunud muudatused saab kätte ühest kohast ja korraga. Soovitav läbida igal töötaval raamatupidajal 2-3 aasta tagant.
Esmaspäev 30. oktoober
FINANTSANALÜÜS JA -JUHTIMINE
Ettevõtte edu väljendub tema finantsnäitajates, finantssihtide saavutamises ja rahavoogudes. Edu hindamine, varem langetatud otsuste mõju analüüs ja väärtuse loomine on lahutamatud osad juhtimisprotsessist. Raamatupidamise andmebaas on ettevõte mälu, mis aitab meil kaardistada ettevõtmise kitsaskohti ja vabaduskraade. Keskendume nendel suhtarvudel, mida rakendatakse finantsjuhtimise eesmärgil - hetkeseisu kaardistamisel ja tuleviku finantssihtide määramisel. Seostame kasumit, tasuvust ja vabu rahavoogusid konkreetsete tegevuste ja otsustega. Tutvustame näidete abil rusikareegleid ja rahandusalaseid truisme, mis võivad osutada määravaks ettevõtte jätkusuutlikkusele.
• staatilised ja dünaamilised likviidsusnäitajad • käibekapitali tõhususe näitajad • kapitalistruktuur ja kapitali kaalutud keskmine hind • kasumimarginaalid • varade ja omakapitali tasuvus • vabad rahavood ja rahavoogudel põhinevad näitajad • investeeritud kapitali tootlikkus ja kapitali hind
Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991.
Teisipäev, 31. okoober
JUHTIMIS- JA KULUARVESTUS NING INVESTEERIMISOTSUSED
Ettevõtte edu sisenditeks on teadlikult tehtud strateegilised otsused ja efektiivsed protsessid. Tõhus juhtimis- ja kuluarvestussüsteem võimaldab analüüsida ressursside kasutamist ja tegevusprotsesside osi, kitsaskohtade tekkepõhjuseid ning keskenduda väärtust loovatele tegevustele. Tutvustame majandusarvestussüsteemi ülesehitust ja struktuuri, mida rakendatakse nii oleviku kirjendamisel kui tuleviku planeerimisel (eelarvestamisel).
Koolituspäeva rõhuasetus on tugimudelitel, mida tuleks erinevates olukordades rakendada müügimahtude määramisel, hinnakujundamisel ning investeerimisotsuste langetamisel.
• finants- juhtimis- ja kuluarvestuse seosed - muutuv, otsene, kaudne ja perioodikulu - jääktulu (piirkasum), tasakaalupunkt rahas ja ühikutes - kulukoht, tegevus, kulukandja, kulukäiturid - standardkulu ja muud meetodid tootmisvarude omahinna määramisel - tegevuspõhine arvestus - toote, kauba või teenuse lõplik omahind
• investeerimisotsuste tugimudelid - raha aegväärtus - nüüdisväärtus, tuleviku väärtus, annuiteet - investeerimisotsuste kriteeriumid - väärtuse loomise kontekstis - diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusaeg, kasumiindeks - sisemine intressimäär ja puhas nüüdisväärtus - investeerimisotsused ja rahandusalased truismid
Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline konsultant alates 1991.
Kolmapäev, 01. november
VARADE JA KOHUSTUSTE ÕIGE JA ÕIGLANE KÄSITLEMINE
Koolituspäeval keskendume nendel varade ja kohustuste koostisosadel, mille õige ja õiglane mõõtmine ja kajastamine nõuab majandustehingute majandusliku sisu analüüsi ja rahandusalaseid teadmisi. Raamatupidamisarvestuse ja rahanduse puutepunktide arvu arvesse võttes tuleb vanem- ja juhtivraamatupidajal vallata aegväärtust, diskonteerimist, sisemise intressimäära määramist, annuiteedi metoodikat jne.
• raamatupidamisarvestuse ja rahanduse puutepunktid - diskontomäär ja tulevaste perioodide rahavood - pikaajalise nõude või võlgnevuse nüüdisväärtus ja edasine kajastamine - üle/alla nimiväärtuse soetatud/müüdud võlakirja korrigeeritud maksumus - kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramine - kapitalirendi võlgnevuse arvestus annuiteedi meetodil - müük-tagasirendi tehingute arvestus - vara väärtuse testi teostamine kasutusväärtuse abil - pikaajalise eraldise nüüdisväärtuse määramine
Lektor: RITA ILISSON, finantsanalüütik, õppejõud, autor, endine EV Raamatupidamise Toimkonna Esimees 1993-2001,IASB Nõuandva kogu liige 2001-2005 ja WB, USAID ja SIDA rahvusvaheline Raamatupidajate täiendõpe (õppekava koostamisel on lähtutud raamatupidaja kutsestandarditest 6 ja 7)
Neljapäev , 02. november MAKSUD Viimase paari aasta jooksul on käibemaksuseaduses tehtud olulisi muudatusi, mis enamasti tingitud käibemaksu direktiivi muudatustest. Lisaks on Eesti käibemaksu direktiivis lubatud piiranguid meie käibemaksuseadusesse üle võtnud. Näiteks seoses sõiduautode sisendkäibemaksuga ja alates 01.01.2017 metallitoodete maksustamise erikorra rakendumisega. Tulumaksu seaduse muudatused puudutavad dividendide ja erisoodustuste maksustamist, samuti maksuvaba tuluga ja tulust tehtavate mahaarvamistega seotud muudatusi . Täiendatud on ka sotsiaalmaksuseadust. Käsitletavad teemad:- Sõiduautode soetamise ja kasutamise kulude sisendkäibemaks
- Omatarbe mõiste muudatused ja muudatused alates 01.01.2018.
- Elektrooniliste teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste maksustamine
- Metallitoodete maksustamise erikord
- 0% määraga kaupade ja teenuste maksustamise muudatused ning käibemaksuvabastustõend
- Maksukohustuslasena registreerimise piirmäära muudatus
- Käibedeklaratsiooni lisa ja sellega seotud probleemid
- Sisendkäibemaksu korrigeerimine; sõiduautode sisendkäibemaksu piirangu muudatus alates 01.01.2018
- Impordi käibemaksu deklareerimine käibedeklaratsioonis
- Dividendide maksustamise muudatused
- Regulaarselt makstavate dividendide maksustamine alates 01.01.2018
- Varjatud kasumieraldiste maksustamine 01.01.2018
- Krediidiasutuste avansilised maksed
- Töölähetuste kulud ja maksustamine
- Renditulu ja litsentsitasu
- Litsentsitasu maksustamise muudatused maksulepingutes
- Residendist füüsilise isiku tulust tehtavad mahaarvamised ja piirangud
- Isikliku sõiduauto parkimistasude maksustamine
- Dividendi maksustamine füüsilise isiku puhul
- Koolituskulude mahaarvamise piirangud
- Lepingulise investeerimisfondi tulu maksustamine
- Erisoodustuste maksustamise muudatused, sh sõiduautode erisoodustus alates 01.01.2018
- Töötajate majutamise maksustamine
- Maksusoodustuste kasutamisest teatamine
- Seotud isikule antud laenus teatamine
- Maksuvaba tulu alates 01.01.2018
- Haigushüvitiste sotsiaalmaksuga maksustamise muudatus
- Töötasu kokkulepped lepingus; a. Mida toob kaasa säte „ tööandjal on õigus maksta lisatasu…”? b. Tasu maksmine eritingimustes; c. Millal saab töötaja nõuda keskmist töötasu, väites, et talle ei anta tööd? d. Mis saab siis, kui tööd kogu tööajaks ei jätku? e. Kuidas ja kas anda vaba aega „oma asjade ajamiseks”?
- Puhkuste ajakava, kuidas kajastada - vanemapuhkused, õppepuhkus; a. Millal maksta puhkusetasu, kuidas seda arvutada?
- Kuidas peab tööandja reageerima töötajapoolsele rikkumisele?
- Mille eest ja millises määras vastutab rikkumiste eest töötaja? a. Kuidas kahju hüvitamist nõuda/töötasust kinni pidada?
- Töölepingu lõppemine; a. Etteteatamise kohustus sõltuvalt alusest; b. Korraline vs erakorraline ülesütlemine; c. Nõuded ülesütlemisavaldusele; d. Kuidas reageerida töötajapoolsele töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusele? e. Tööandja võimalused leping erakorraliselt üles öelda, sh. – koondamise protseduurid – töötajapoolse rikkumise vormistamine
- Millised on tagajärjed, kui pooled „lepivad kokku” koondamises või lepingu lõpetamises töövõime vähenemise tõttu? g. Kuidas/kas öelda tööleping üles rasedaga, lapsehoolduspuhkusel oleva, ajutiselt töövõimetu/puhkusel oleva/ põhjuseta puuduva töötajaga? h. Missuguseid hüvitisi peab tööandja maksma või milliseid on ta õigustatud nõudma lepingu lõppemisel? 10. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine; a. Tähtajad, võimalikud nõuded; b. Kuidas toimida, kui töötaja on lepingu erakorraliselt üles öelnud, aga tööandja arvates alusetult? c. Mida ja kuidas vastata TVK-le või kohtule; kompromissi saavutamine?











